Minutiloeng: mis on stressi ajal oluline?
Kuigi stressivaba elu pole olemas võib ülemäärane stress halvendada oluliselt inimese meeleolu ja halvata tegutsemisvõime. Stress kipub üle pea kasvama just rasketel aegadel, kui inimesele tundub, et tal on vähe võimalusi oma olukorda mõjutada. Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask selgitab, kuidas stressiga hakkama saada.
Koroonakriisi aeg on raske enamikule meist ning inimeste kohanemisvõime on päris rängalt proovile pandud. Riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS poolt regulaarselt läbiviidavad küsitlusuuringud näitavad, et inimesed tunnevad stressi võrreldes varasemate turvalisemate aegadega märgatavalt rohkem ning kõige enam on ohustatud nooremad vanusgrupid.
Stressijuhtimise ja eneseabi võtete variatiivsus on lai ning vahel võib olla keeruline raamatutes ja veebilehtedel pakutava hulgast endale just need kõige sobivamad võtted leida. Samas on vajalik panna enda jaoks aegsasti kokku praktiline tööriistakast, mis sisaldab just sulle sobivaid võtteid, mida oled igapäevaselt kasutama harjunud ja mis on käepärased abivahendid ka raskematel aegadel.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) on meie jaoks ühe niisuguse tööriistakasti kokku pannud. See sisaldab pildimaterjaliga illustreeritud lihtsaid kuid toimivaid soovitusi enesetunde parandamiseks ja praktilisi harjutusi nende treenimiseks (sh audiofaile). Mis siis on stressi ajal oluline ja kuidas oma negatiivsete tunnete ja mõtetega paremini toime tulla?
- Maanda oma olukorda. Ole kahe jalaga maa peal ja täielikult kontaktis enda ümber toimuvaga. Tunneta hetke enda ümber kõigi oma meeltega – vaata, kuula, nuusuta, kompa. Aeglusta tempot, aja mahavõtmine aitab saada parema ühenduse oma kehas toimuvaga.
- Haagi ennast konksu otsast lahti. Negatiivsetel tunnetel nagu hirm ja ärevus on kombeks sind konksu otsas kinni hoida. Ennast konksu otsast lahti haakimiseks on vajalik märgata mida tunned, panna oma tunnetele nimi ja olla täielikult praeguses hetkes, mitte kahetseda mineviku ega muretseda tuleviku pärast.
- Lähtu endale olulistest väärtustest. Väärtused näitavad, milline sa inimesena olla tahad ja milline sa oled. Kui oled inimene, kes on tähelepanelik, hooliv, abivalmis ja julge, siis ära loobu nendest endale olulistest väärtustest ka raskes olukorras, kui end kehvemini tunned.
- Ole enda ja teiste vastu leebe. Lähtudes endale olulistest väärtustest käitu sõbralikult ja leebelt nii enda kui teiste suhtes, ära ole rasketes olukordades liialt karm ja nõudlik. Väljenda empaatiat teiste ning enesekaastunnet iseenda vastu.
- Tee ruumi kõigile mõtetele ja tunnetele. Tundeid ja mõtteid on igasuguseid, aktsepteeri nii häid kui halbu, nende tõrjumine ja eitamine enesetunnet ei paranda. Võta nende suhtes vaatleja positsioon, sest tunded ja mõtted on nagu ilm – pilved tulevad ja lähevad, aga pilvede taga paistab alati päike.
Need võtted ilmselt ei likvideeri sinu stressi, kuid suurendades oma teadlikkust saad stressitaset kontrollida ja oluliselt vähendada. Nii oled sina olukorras peremees ja valikute tegija, mitte negatiivsed tunded ei vali sind. Tähtis on veel mõista, et teadmistest üksi enesetunde parandamiseks ei piisa. Nii nagu füüsilise vormi jaoks on vaja pidevalt treenida, nii vajavad ka stressiga toimetuleku võtted järjekindlat igapäevast harjutamist.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa