Arst: psüühikahäirega inimeste arv pole veel massiliselt kasvanud

Foto: ERR

Oxfordi Ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et igal kolmandal COVID-19 läbipõdenul esineb neuroloogilisi või vaimse tervise probleeme. PERHi statsionaarse ravi ülemarst-psühhiaater Merit Kudeviita tõdes, et Eestis tohutut psühhiaatriliste probleemidega inimeste lisandumist ta Eestis ei nänud pole, kuid põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara.

"Inimene on terviklik ehk ei ole vaimset ja füüsilist tervist eraldi. Kõik asjad, mis mõjutavad meie keha, mõjutavad ka meie vaimu," sõnas Kudeviita, saates "Terevisioon".

Koroonakriis mõjub inimeste tervisele tema sõnul kahel moel. Esiteks tekib inimestel piirangutest ja pidevast haiguse kartmisest pikaleveninud stress ehk distress. See tähendab, et tervise poolest haavatavamaks muutunud inimesed võivad tõenäolisemalt haigestuda. Kes aga juba põevad mingit haigust, võivad psühhiaatri sõnul tõenäolisemalt uuesti haigestuda.

"Eesti praeguse kogemuse põhjal mina kui statsionaaris töötav psühhiaater, kes tegeleb COVIDi-patsientidega, ei saa öelda, et tohutult oleks kasvanud haigete arv," märkis Kudeviita, "aga ma usun ka, et oleme küll nüüd aasta aega töötanud COVIDi patsientidega, kuid tegelikult see laine alles praegu käib." Teisisõnu, kõige raskem aeg on alles äsja lõppenud ja põhjapanevaid järeldusi on veel vara teha.

Oma töös tegeleb Kudeviita PERH-i psüühikahäiretega koroonapatsientidega. Viimased on psühhiaatri sõnul väga erinevad. "On patsiente, kes on sisuliselt asümptomaatilised, aga nende psüühikahäire on väga raske ja selle tõttu nad on näiteks nakkusohtlikud," ütles ta. Samas leidub tema sõnul patsiente, keda kimbutavad korraga nii viiruslik kopsupõletik kui ka psüühikahäire.

Epidemioloogiline olukord kutsub Kudeviita sõnul patsientidel esile varasemast erinevaid sündroome. Näiteks kimbutavad haigeid süüluulud. "Patsiendid kujutavad ette, et nemad on selle epideemia põhjustanud ja sellest lähtuvalt tekivad neil väga rasked enesekahjustusmõtted," kirjeldas psühhiaater.

Teine osa patsiente kujutab elavalt ette, kuidas viirus nende kehas ringi liigub. "Psühhoosisümptomid käivad ajaga kaasas ja muutuvad vastavalt," tõdes Kudeviita.

Kas COVID-19 põdemine ise võib patsiendil põhjustada depressiooni või ärevust, on Kudeviita sõnul veel vara öelda. Teemat uuritakse aga üha rohkem. Ta tõdes, et intensiivravi patsientidel leitakse üha rohkem ajukahjustusi ja vaimsete võimete muutusi.

"Meiegi loomulikult näeme, et väga pikale veninud raske haiguse tagajärjel võib patsiendil tekkida deliriootiline episood, mis kahjustab tal kognitiivseid võimeid ja loomulikult aldistab teda seetõttu ka depressioonile," ütles ta.

Uus koroonaviirus pole ainus haigus, mis vaimset tervist mõjutada võib. Kudeviita sõnul on leitud seoseid kehvema vaimse tervisega ka näiteks diabeedi, kõrgvererõhutõve, parkinsoni tõve ja epilepsia puhul. Haigused võivad vaimset tervist mõjutada ka füsioloogiliselt. Näiteks kahjustab COVID-19 Kudeviita sõnul veresooni, mida on täis ka inimese aju.

"Uuringud käivad. Arvan, et oleme targemad ikkagi mõne aasta pärast, siis kui kõigest sellest on piisavalt aega möödas," tõdes psühhiaater. Koroona-aasta oli tema sõnul keeruline ja arstidel on pidevalt tulnud end uue info valguses ümber häälestada. Meditsiinil on aga keeruline uute haiguste puhul kohe öelda, mis on õige.

"See on ka võib-olla põhjus, miks tihti on segadust, sest me kõik õpime," sõnas Kudeviita.

Toimetaja: Airika Harrik

Allikas: "Terevisioon". Küsis: Katrin Viirpalu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: