Leid tähendab, et miski skisofreenilise häire juures võib muuta inimese viirushaigustele vastuvõtlikumaks. Samas võib siin näha pelgalt tervishoiusüsteemis pandeemia ajal esile kerkinud puudujääke, vahendab ScienceAlert.

Riskitegurite hõbemedal

Uuringus jälgisid Nemani ja kolleegid, kuidas käis New Yorgis viirusepuhangu haripunktis koroonaravi saanud patsientide käsi 45 päeva pärast positiivse testi andmist. NYU Langone keskuse andmebaasist kogusid nad nelja erineva haigla patsientide seast kokku 7350 täiskasvanud inimese andmed. Kõik valimisse võetud inimesed olid andnud mullu märtsis, aprillis või mais positiivse koroonatesti proovi. Skisofreenia diagnoosiga patsiente oli valimis 75 inimest.

Skisofreenia on vaimse tervise häire, mis mõjutab inimese reaalsustaju ja meeleolu. Häire on teadlaste jaoks endiselt üsna mõistatuslik ning kõnealuses uuringus loeti skisofreenikuteks vaid inimesi, kellel oli häiret esinenud seniste teadusarusaamade järgi. Ühtlasi oli skisofreenikuid valimis üsna vähe, kuigi valim oli muidu laia haardega ja esinduslik.

Valimisse sattus ka muude meeleoluhäiretega, näiteks ärevusega inimesi. Viimaste kohta näitas analüüs, et neid COVID-19 teistest sagedamini hauda ei vii, kuigi varasematest uuringutest oli teada, et meeleoluhäiretega inimesed nakatuvad teistest sagedamini.

Tuli välja, et skisofreeniadiagnoosiga koroonahaigete surmatõenäosus on üsna suur. Nimelt võib nakkus nende elu nõuda 2,67 korda sagedamini kui tervetel inimestel.

Vähemalt uuritud newyorklaste jaoks tõuseb skisofreenia seega koroonasuremuse riskitegurite seas vanuse järel teisele kohale. Uuringu autorid võtsid arvesse teisigi muutujaid, nagu inimese vanust, sugu, rassi, diabeeti, südamehaigusi ja suitsetamist, ent nad ei arvestanud inimese tarvitatud ravimeid või rasvumist.

Ebavõrdsuse tagamaad

Uuringut kõrvalt vaadanud Londoni King's College'i psühhiaatri Tom Pollaki sõnul muudab leid teda valvsaks. Pollak lisas, et skisofreenikud on niigi ühiskonna ühed haavatavamad liikmed, kes jäävad arvatavasti sageli tervishoiusüsteemis tagaplaanile.

Miks nõuab uus viirus elusid ikkagi just skisofreenikutelt? Autorid oletavad, et üks põhjus võib-olla skisofreenia mõjus keha immuunsüsteemile. Skisofreenia viib immuunsüsteemi sedapalju tasakaalust välja, et kohates organismi tunginud nakkust reageerib immuunsüsteem üle ja põhjustab kehas põletikulisi tsütokiinitorme.

Samas jäävad mitmed uuringut kõrvalt vaadanud teadlased oma oletustes tagasihoidlikumaks. Nad pakuvad, et skisofreenikute kõrge suremuse taga on pigem elustiiliga seotud tegurid ja kaasuvad haigused, sealhulgas skisofreenikute seas sage rasvumine.

Isegi ilma COVID-19 viiruseta on skisofreenia diagnoosiga inimeste füüsiline tervis tihtilugu kehv. Teadlased on seda pikka aega seostanud suurema võimalusega noorelt suremiseks – mõnel juhul surevad skisofreenikud keskmisest 20 aastat varem.

Uuringut kõrvalt vaadanud Edinburghi Ülikooli kliiniline psühhiaater David Owens märkis, et uuring viitab taaskord eluaegsete vaimsete häiretega inimeste ebavõrdsele kohtlemisele tervishoius ja ühiskonnas. Sageli tõmbuvad skisofreenikud seepeale endasse ja võivad arstiabi otsimisest hoiduda.

Töös vaadati samas ainult inimesi, kel oli piirangute kõrghetkel ja piiratud testimise ajal võimalus koroonatesti tegema minna ja ligipääs arstiabile olemas. See võib tähendada, et valimisse sattunud inimesed põdesid haigust pigem rängalt või aitasid pere ja sõbrad neil haiglasse jõuda. Paraku ei ütle uuring midagi nende inimeste kohta, kes võisid küll haigust kodus põdeda, kuid arstiabi ei otsinud.

Kuigi uuringut saab mitmeti tõlgendada, viitab see ehk kõige enam vajadusele kaitsta üheskoos kõige haavatavamaid. Londoni King's College'i psühhiaatri ja epidemioloogi Matthew Hotopfi sõnul viitab uuring, et skisofreenia diagnoosiga inimesed on riskirühm ja neid tuleks koroonaviiruse vastu vaktsineerida varakult.

Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas JAMA Psychiatry.