Enneaegselt sündinud poisid vananevad meestena kiiremini

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tuli välja, et vähemalt bioloogiliselt vananevad enneaegselt ja alakaalus sündinud poisid kiiremini. Autor/allikas: Tony Alter/Flickr (CC BY 2.0)

Võrreldes normaalkaalus sündinud suguvendadega, ent ka enneaegsete tüdrukutega vananevad äärmises alakaalus sündinud poisslapsed suureks saades kiiremini, leidsid McMasteri Ülikooli teadlased.

Uurimisrühma huvitas, kuidas käib täiskasvanueas nende laste käsi, kes kaalusid sündides vähem kui üks kilo. Selleks kutsusid nad oma uuringus osalema 30–35-aastaseid inimesi, kellest 45 olid sündinud äärmises alakaalus ehk ÄAK-lastena ja 47 normaalkaalus. Epigeneetilise kella abil võrdlesid uurijad katseisikute bioloogilist vanust, kroonilisi tervisemuresid ja tajuhäireid.

Tuli välja, et vähemalt bioloogiliselt vananevad enneaegselt ja alakaalus sündinud poisid kiiremini ja on normaalkaalus sündinud poistest 4,6 aastat vanemad. Tüdrukutel ei leitud sünnikaalu ja vananemise vahel samasugust seost.

Autorid kirjutavad, et poiste kiiremat vananemist võib mõjutada see, kuidas poisid enne sündi füsioloogilise stressiga toime tulevad. Samuti võib oma mõju olla pärast sündi haiglas saadud intensiivravil.

Uurijad kasutasid maailma pikima ÄAK-laste uuringu andmeid. McMasteri ja Hamiltoni terviseteaduste ülikoolide teadlased on nimelt alates 1977. aastast kogunud andmeid uuringus osalevate ÄAK-laste edasise käekäigu kohta.

Uuringu autori ja McMasteri Ülikooli dotsendi Ryan Van Lieshouti sõnul pole teada, miks ÄAK-mehed kiiremini vananevad. Küll aga paistab sünnieelne keskkond vananemist mõjutavat. Van Lieshouti sõnul osutavad varasemad uuringud, et ÄAK-poisid on sünnieelsele stressile vastuvõtlikumad kui ÄAK-tüdrukud.

Ta lisas, et uuringu valguses on enneaegselt sündinute jaoks oluline jälgida oma tervist kogu elu vältel. Samuti tuleks ÄAK-mehi võimaliku kiirema vananemise kohta ette hoiatada. Teema vajab Van Lieshouti sõnul ka täiendavaid uuringuid.

Artikkel ilmus ajakirjas Pediatrics.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: