Hea haridus aitab inimesel üles ehitada eduka karjääri ja arendada oma isiksust. Zürichi Ülikooli neuropsühholoogi Lutz Jäncke juhitud töörühm otsis pika-ajalises uuringus aga vastust küsimusele, kas haridus võib inimajule kuidagi vanas eas kasuks tulla.

Selleks jälgisid nad seitsme aasta vältel enam kui 200 eakat inimest. Uuritavad ei kannatanud dementsuse all, olid keskmisest kõrgema intelligentsusega ja elasid kirevat seltsielu. Uurijad jälgisid neid kindlate ajavahemike tagant magnetresonantstomograafiga nii neuroanatoomiliselt kui ka -psühholoogiliselt.

Sel moel valmilised põhjalikud statistilised analüüsid, mis lubasid uurijatel järeldada, et akadeemiline haridus mõjub vananevale ajule hästi.

Valged laigud ja mustad augud

Uuringu esimene autor Isabel Hotz rakendas oma doktoritöös muu hulgas uusi automaatseid meetodeid, et uudistada niinimetatud ajulünki ja valgeolluse hüperintensiivsust. Tegu on aju allakäigu-protsessidega, mis ilmutavad end digikujutistel mustade aukude ja valgete laikude näol.

Miks säärased augud ja laigud ajapikku tekivad, pole veel selge. Uurijad oletavad, et need võivad seotud olla väikeste märkamatute peaaju-infarktide, verevarustuse vähenemise või ajurakkude vahelt kadunud närviühendustega. Kui kõik loetletu mõjutab aju võtmepiirkondi, võib ka inimese vaimne võimekus väheneda.

Analüüs näitas, et seitsme aasta jooksul ilmutasid akadeemilise taustaga eakad märkimisväärselt vähem tüüpilisi aju taandarengu märke. Ühtlasi töötlesid akadeemilise taustaga inimesed infot kiiremini ja täpsemalt. Näiteks panid nad omavahel hõlpsamalt paari tähti, numbreid ja mustreid. Hotzi sõnul vähenes nende vaimse töö võime üleüldiselt vähem.

Tarkuse varasalved

Uuringu tulemused kinnitavad teiste uurimisühmade tähelepanekuid, et haridus mõjub aju vananemisele hästi. Varasemad tööd viitavad sellelegi, et mõttetöö kiirus sõltub aju närvivõrkude terviklikkusest. Kui närvivõrgud kahjustada saavad, aeglustub ka mõttetöö.

Kuigi põhjuslikku seost hariduse ja vähenenud ajumandumise vahel pole seni leitud, tundub Lutz Jäncke sõnul uue töö hüpotees vähemalt tõenäoline. Uurijad kahtlustavad nimelt, et kõrgem haridustase tihendab inimese elu jooksul tema närvi- ja tunnetusvõrgustikke sedapalju, et need ehitavad endale piltlikult öeldes varasalvesid. Seega suudavad haritumate ajud Jäncke sõnul vanas eas paremini ealisi iseärasusi kompenseerida.

Samuti on Jäncke sõnul võimalik, et kõrge eani aktiivsed ajud on taandarengule vähem vastuvõtlikud. Kuidas lood tegelikult on, peab näitama uuringu edasine kulg.

Uurimus ilmus ajakirjas NeuroImage: Clinical.