Mõttetöö kiirus jääb inimese elu jooksul suuresti samaks
Mõttetöö kiirus näitab, kui kärmelt suudab inimene toime tulla kiiret otsustamist nõudvate olukordadega. Saksa psühholoogide uus uuring osutab, et see kiirus jääb inimesel võrdlemisi samaks ka aastakümnete möödudes.
Heidelbergi Ülikooli psühholoogide Mischa von Krause ja Stefan Radevi juhitud töörühm analüüsis mahukas veebikatses üle miljoni katseisiku kohta kogutud andmeid. Nad leidsid, et inimeste vaimse infotöötluse kiirus jääb 20. ja 60. eluaasta vahel suuresti samaks ja langeb alles kõrgemas eas.
Uuringu tulemuste valguses seavad autorid kahtluse alla levinud oletuse, et mõttetöö hakkab aeglustuma juba inimese varajases täiskasvanueas. Von Krause sõnul eeldatakse tavaliselt, et mida vanemaks inimene saab, seda aeglasemalt ta välistele stiimulitele reageerib. Kui see aga tõesti nii oleks, mõtleks inimene kõige kiiremini umbes 20-aastaselt ja sealt peale üha aeglasemalt.
Küsimusse selguse toomiseks vaatas töörühm uue pilguga läbi ühe varasema mahuka Ameerikas varjatud eelarvamuste kohta tehtud uuringu andmed. Sealses veebikatses pidid rohkem kui miljon katseisikut vajutama nuppu, et jagada erinevate inimeste pilte kategooriatesse "must" või "valge" ja erinevaid sõnu kategooriatesse "hea" või "halb".
Von Krause sõnul polnud katse algne eesmärk uues uuringus kuigi oluline. Nüüd huvitas autoreid hoopis see, kui kaua võttis umbes miljonil inimesel aega, et mõttetööd nõudvaid otsuseid teha.
Andmeid hinnates märkasid uurijad, et mida vanem oli katseisik, seda rohkem tal tõesti ülesande täitmiseks aega kulus. Matemaatilise mudeliga tegid uurijad aga kindlaks, et soorituse kiirust ei mõjutanudki muutused inimeste mõttetöös.
Von Krause sõnul näib uurijatele pigem, et vanemad katseisikud olid vastamisel ettevaatlikumad ja keskendusid rohkem võimalike vigade vältimisele. Samuti muutuvad vanusega aeglasemaks inimese liigutused. Teisisõnu kulus vanematel inimestel katses rohkem aega, et vajutada õigel juhul õiget klahvi.
Uuringust selgus seegi, et infotöötluse keskmine kiirus vähenes aja jooksul üksnes üle 60-aastastel inimestel. Von Krause sõnul näib seega, et inimesed ei pea kartma, justkui jääks nende mõttetöö elu jooksul oluliselt töntsimaks – eriti veel inimese töö-aastate jooksul. Von Krause märkis sedagi, et üldiselt leidus igas vanuses katseisikute hulgas väga kiireid ja väga aeglasi mõtlejaid ehk tulemused käivad ainult keskmise mõttekiiruse kohta.
Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.
Toimetaja: Airika Harrik