Perekonna sissetuleku ja lapse arengu vahel on teadlased seost näinud juba paljudes varasemates vaatluslikes uuringutes. Nüüd aga said teadlased katsetest esimest korda tõendusmaterjali selle kohta, kuidas täpselt vaesus lapse arengut mõjutab, vahendab ScienceAlert.

Tegu on osaga pikemast käimasolevast uuringust "Imiku esimene eluaasta". Selle laiem eesmärk on hinnata, kuidas mõjutab vaesuse vähendamine väikelaste vaimset võimekust ja tundetaipu.

Uuringu autori ja Columbia Ülikooli neuroteadlase Kimberly Noble sõnul on juba mõnda aega teada, et vaesuses üles kasvanud laste õppeedukus on sagedamini kehvem ning täiskasvanuna on neil tihti väiksem sissetulek ja põduram tervis. Siiani polnud Noble'i sõnul aga selge, kas vaesus ise põhjustab laste arengus erinevusi või seostub vaesuses veedetud lapsepõlv lihtsalt muude teguritega, mis neid erinevusi põhjustavad.

Nüüd kutsusid Noble ja kolleegid oma uuringus osalema tuhatkond väikese sissetulekuga ema, kes olid just hiljuti sünnitanud. Emad elasid New Yorgis, New Orleansis, Omahas või Minneapolise/St. Pauli linnas. Neile eraldati juhuse alusel sularahas kas 333 või 20 dollari suurune kuutoetus lapse esimeseks neljaks eluaastaks. Toetuse saamine ei tähendanud emadele mingeid lisakohustusi.

Pandeemia tõttu said uuringu autorid silmast silma katseid teha ainult 435 perekonnaga. Katsete käigus mõõtsid nad kõigi perede imikute ajuaktiivsust. 

Kuigi uuringu valim kujunes lõpuks oodatust väiksemaks, osutavad tulemused, et väikese sissetulekuga emade rahaline toetus võib otseselt muuta nende võsukeste ajuaktiivsust esimese eluaasta jooksul. Uuringust selgus, et lastel, kelle emadele maksti suuremat toetust, oli ajuaktiivsuse sagedus suurem, kui neil, kelle emade rahakott jäi õhemaks.

Sedalaadi aktiivsus seostub eelnevate uuringute põhjal parema keelevõime, vaimse võimekuse ja tundetaibuga, kuigi need seosed ei avaldu kõigil lastel ühtemoodi.

Autorite sõnul peavad edasised uuringud näitama, kas need ajuaktiivsuse muutused on püsivad või avalduvad paremas vaimses võimekuses. Uurijate sõnul on alust oletada, et tõenäoliselt peavad paika mõlemad tulemid.

Uuemad väiksema ulatusega uuringud on samuti näidanud, et kõrgema sagedusega ajuaktiivsus on levinum just jõukamatesse peredesse sündinud laste seas. Noble'i sõnul kujunevad kõik ajud välja oma ümbritseva keskkonna ja kogemuste mõjul. Nii ei saa uurija sõnul väita, nagu oleks teatud inimrühmadel kuidagi paremad ajud. Kuna katse põhines aga juhuslikkusel, on Noble'i sõnul selge, et 333 lisadollarit kuus pidi muutma laste kogemusi ja keskkonda piisavalt, et nende ajudel oleks põhjust uute oludega kohaneda.

Uuringu eripärade tõttu ei tea autorid siiski, millised keskkonnategurid võisid imikute ajudes kõrgemal sagedusel ajulaineid esile kutsuda. Järgmisena uurivadki nad seda, kas tulemusi mõjutasid leibkonna kulutused, vanemate käitumine, peresuhted või -stress. 

Millised muutuste põhjused ka poleks, järeldavad uurijad siiski, et raha mõju lapse arengule paistab olema tugev. Uuringu kaasautori ja California-Irvine'i Ülikooli ökonomisti Greg Duncani sõnul osutusid erinevused kahe imikurühma vahel nii suureks, nagu oleks tegu olnud ulatusliku haridusliku sekkumisega.

Autorid loodavad, et nende tööst on tulevikus abi võitluses vaesusega. Täpsemalt osutab uuring, et vaesusvastastes meetmetes peaks keskenduma just lastele.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.