Uuring: koroona põdemine vähendab aju hallaine hulka

Mahukas uuring andis aimdust, kuidas võib koroona põdemine mõjutada inimese aju. Uurijate sõnul võib ka kerge või mõõdukas haiguskulg seostuda muutustega inimese närvisüsteemis ja hallolluse väikese kaoga. Tegu on samas üldistava tulemusega, mis iga inimese kohta eraldi ei kehti.
Oxfordi Ülikooli teadlaste juhitud uuringus heitsid autorid lähema pilgu 785 inimese ajule. Uuritavate vanus jäi 51–81 aasta vahele ja nad kõik elasid Ühendkuningriigis. Uurijad tegid nende ajust ülesvõtte keskmiselt kolmeaastase vahega ja panid testides proovile uuritavate vaimse võimekuse, vahendab ScienceAlert.
Uuringu esimeste tulemuste põhjal selgus, et aju struktuuris koroona põdemise järel nähtud muutused paistsid olema püsivad. Vähemalt paistis see nii ajupiltidelt, mis tehti iga uuritava kohta keskmiselt viis kuud peale tema haigestumist Covid-19-sse. Kui kaua täheldatud muutused kestavad ja kas neid annab ka tagasi pöörata, peavad näitama tulevased uuringud.
Keskmiselt oli näha väike muutus
SARS-CoV-2 viiruse mõju inimese ajule pole mingi uudis. Varasemast on teada, et viirusega nakatumine võib muuta aju struktuuri ja tekitada põletikku.
Uue uuringu eripära võrreldes varasematega seisnes aga selles, et esimest korda võrreldi haiguse läbi põdenud inimeste ajupilte kujutistega nende endi ajust enne haigestumist. See välistas uurijate võimaluse, et mõne uuritava aju oleks kahjustada saanud enne nakatumist.
Uurijad võrdlesid haiguse läbi põdenud inimeste ajupilte ka nende inimeste omadega, kellel õnnestus uuringu vältel koroonasse nakatumist vältida. Teisisõnu oli uuringus olemas ka kontrollrühm. Uurijad võtsid oma andmed Ühendkuningriigi biopangast, kus säilitatakse aastate jooksul eri uuringutes osalenud inimeste terviseandmeid ja nende organitest tehtud pilte.
Kõigi 785 esimeses uuringuetapis pildistatud uuritava seast andis enne järgmisesse etappi naasmist positiivse koroonaproovi 401 inimest. Ülejäänud 384 polnud enne teist etappi positiivset proovi andnud ja nad arvati kontrollrühma sekka.
Võrreldes esimeses etapis tehtud ajupiltidega oli vahepeal Covid-19 läbi põdenud inimeste uutel ajupiltidel näha koekahjustusi lõhna- ja maitsetajuga, aga ka mäluga seotud ajukoores.
Ühtlasi said need uuritavad teises uuringuetapis vaimse võimekuse testides õige pisut madalamaid punkte kui esimeses. Neil oli näha ka kõhetumist väikeajus ehk vaimse võimekusega seotud ajupiirkonnas.
Täpsemalt seostus SARS-CoV-2 nakkushaiguse läbipõdenud rühmas keskmiselt 0,7-protsendise hallolluse kaoga haigusest mõjutatud ajupiirkondades. Võrdluseks kaotab iga keskealine täiskasvanu aastas keskmiselt 0,2 protsenti hallollust.
Uurijad tahtsid veenduda, et nende tulemused käisid ikka üksnes Covid-19 nakkuse kohta. Nad tegid selleks väikese kontrollanalüüsi 11 inimesest koosneva rühmaga, kes kõik olid läbi põdenud kopsupõletiku, mis polnud seotud koroonaga. Võrdlus näitas, et tavaline kopsupõletik ajus selliseid muutusi ei põhjusta.
Uurijate sõnul on oluline, et uuringus osalenud ja Covid-19 läbi põdenud inimesed ei põdenud haigust raskelt. Kuigi uuringust jäeti välja 15 uuritavat, kes vajasid nakkuse tõttu haiglaravi, oli viiruse mõju ajule uurijate sõnul ikkagi nähtav.
Paanikaks pole põhjust
Kuigi näiteks tööga mitte seotud Curtini Ülikooli neuroteadlase Sarah Hellewelli sõnul olid uuringu tulemused märkimisväärsed, jääb õhku siiski olulisi vastuseta küsimusi.
Esiteks ei tea uurijad, kui rängalt iga haiglaravi mitte vajanud uuritav haigust ikkagi põdes. Näiteks pole seetõttu selge, kui palju hapnikku nende kehas põdemise vältel leidus.
Teiseks tuleb uuringu tulemusi vaadates arvestada, et uuritavate ajust tehti pilt 2020. aasta märtsi ja 2021. aasta aprilli vahel. See tähendab, et tõenäoliselt ei põdenud ükski uuritav praegu levivaid delta või omikroni variante. Seeläbi ei pruugi tulemused olla üks ühele neile üle kantavad.
Kolmandaks analüüsisid uurijad oma tulemusi terve rühma kohta korraga ehk iga üksikisiku kohta ei pruugi leitud seosed kehtida. Hellewelli sõnul pole Covid-19 läbi põdenud inimestel seetõttu paanikaks põhjust. Uuringus täheldatud muutused olid tema sõnul suhteliselt väikesed ja tulid selgelt esile ainult terve rühma tasandil. See tähendab, et igal üksikul uuritaval ajus muutusi polnud.
Hellewell lisab, et alles täiendavad uuringud peavad näitama, kas täheldatud muutused jäävad püsima, kaovad või süvenevad ajas, ning kas need alluvad mingile ravile.
Uurijate endi sõnul andis nende töö parema aimduse, kuidas SARS-CoV-2 viirus aju kahjustada saab. Nad pakuvad välja kolm võimalikku moodust. Võib olla, et Covid-19 levib ajus haistmiskanalite kaudu. Võib olla et viirus ise ei sisenegi ajju, kuid mõjutab seda kesknärvisüsteemi põletiku kaudu või kärpides lõhnataju kaotuse tõttu ajju saabuvat lõhnainfot. Siingi peavad asjasse selgust tooma tulevased uuringud.
Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Nature.
Toimetaja: Airika Harrik