Enamik inimesi maamunal hingab nüüdseks rohkem või vähem saastunud õhku. Ühtlasi on teada, et õhusaaste võib kahjustada inimese aju. Sestap võivad kehvemini mängivad maletajad olla alles esimene ohumärk, kelle mure tagant terendab suurem oht inimkonna vaimsele võimekusele, vahendab ScienceAlert.

Uues teadustöös ilmnes, et maleturniiridel osalejate sooritus sõltus õhu kvaliteedist ruumis. Kui peenosakeste hulk õhus ületas teatud piiri, tegid maletajad partiides rohkem vigu. Partiisid analüüsinud tehismõistus osutas lisaks, et mida saastunum oli õhk, seda rängemaks muutusid mängijate vead.

Täpsemalt selgus, et kui osakeste määr õhus suurenes 10 mikrogrammi võrra kuupmeetri kohta, kasvas maletajate oht vigu teha 2,1 protsenti. Tehtud vead muutusid sel juhul aga 10,8 protsendi võrra tõsisemaks.

Kus suitsu, seal tuld

Peenosakesed on segu õhus levivatest tahketest osakestest ja piisakestest. Nende koostisest leiab nii tolmu, tahma, suitsu, orgaanilist ainet kui ka erinevaid keemilisi ühendeid. Sageli eralduvad peenosakesed põlemise käigus kõrvalsaadusena – peale põlemist jäävad need õhku hõljuma.

Muist peenosakestest pärineb looduslikest allikatest, nagu vulkaanidest või tulekahjudest. Lõviosa õhusaastest linnades ja mujalgi on seevastu inimtegevuse tulemus. Näiteks eraldub peenosakesi elektrijaamadest, sõidukitest ja põllumajandustegevusest.

Peenosakesi liigitatakse suuruse järgi: mida pisem osake, seda ohtlikum. Kõige pisemaid osakesi haarav rühm kannab nime PM 2,5. Sinna kuuluvad kuni 2,5-mikronise läbimõõduga osakesed. Kuna need on niivõrd tillukesed, suudavad need tungida väga sügavale hingamisteedesse, sealt edasi kopsualveoolidesse ja võivad jõuda halvemal juhul isegi vereringesse.

Praeguseks põhjustab õhusaaste maailmas Maailma Tervisorganisatsiooni andmetel igal aastal miljoneid enneaegseid surmi. Teadaolevalt soodustab see inimestel vähi, südamehaiguste ja muude terviseprobleemide teket. Üha enam uuritakse ka õhusaaste mõju inimeste vaimsele võimekusele.

Õige käik

Uues töös jälgisid autorid aastatel 2017–2019 kolmel Saksamaal aset peetud kaheksa nädala pikkusel maleturniiril 121 maletajat. Kolme turniiri peale salvestasid nad enam kui 30 000 malekäiku. Tehisintellekti abiga hindasid nad iga käigu sobivust, parimaid võimalikke otsuseid ja tehtud vigu.

Ühtlasi mõõtis töörühm turniiride ajal igas võistluspaigas PM 2,5 rühma peenosakeste hulka õhus ning õhu temperatuuri ja süsihappegaasi sisaldust. Autorite sõnul võivad õues valitsevad õhutingimused mõjutada õhu kvaliteeti ka siseruumis.

Ilmnes, et turniiride ajal ulatus ülipeente osakeste hulk siseruumis 14–70 mikrogrammini kuupmeetri õhu kohta. Määr on võrreldav paljude linnade õhukvaliteedi näitajatega.

Uurijate sõnul viitavad kõik märgid, et ülipeened osakesed on kehvades malepartiides peamine patuoinas. Muud uuritud tegurid, sealhulgas temperatuur, süsihappegaasi sisaldus ja müratase, mängijate sooritusega nii tugevalt ei seostunud.

Töörühm võttis arvesse sedagi, kui hästi mängis iga mängija vastane. Nii said nad standardiseeritud hinnangutega teada, ega kellegi kehva tulemuse taga polnud lihtsalt tavapärasest karmim konkurents. Samuti välistasid nad instrumentaalse muutujaanalüüsi teel kõik muud võimalikud seletused.

Kiirustamine teeb hullemaks

Uuringu kaasautori ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ökonomisti Juan Palaciose sõnul mõjutas maletajate sooritust niisiis puhtalt juhuslik kokkupuude õhusaastega. Teisisõnu loeb samaväärse vastasega samas mänguvoorus kohtudes üksnes kummagi mängija sisse hingatud õhu kvaliteet – see mõjutab nii nende käikude kui ka otsuste kvaliteeti.

Veel selgus, et õhusaaste ja ajasurve käsikäes andsid eriti kehva tulemuse. Kui mängijaid sunniti kohtumise kõige määravamas osas ajaga võidu jooksma, suurenes nende võimalus eksida 3,2 protsendipunkti võrra. Vea tõsidus kasvas siis aga suisa viiendiku jagu.

Palaciose sõnul oli selge, et kui mängijatelt võeti võimalus kehvemat vaimutööd pikema mõtlemisajaga korvata, oli keskkonna mõju kõige tuntavam.

Ehkki uuring ise piirdus üksnes maletajatega, ei puutu peenosakestest tingitud terviserisk töörühma sõnul vaid neisse. Töö ilmestab, kuidas õhusaaste võib mõjutada nii kopse, südant kui ka aju. Kui õhusaaste mõju on teistes olukordades sarnane ja väärab olulistel hetkedel inimeste otsustusvõimet, on see uurijate sõnul palju laiem mure.

Õhusaaste ja vaimutöö soorituse seos vajab nende sõnul täiendavaid uuringuid. Siiski oli töö nende sõnul üks üha rohkematest, mis osutab õhusaaste ohtlikkusele.

Teadustöö ilmus ajakirjas Management Science.