Harvardi meditsiinikooli epidemioloogide juhitud töörühma sõnul näitab uuring, kui tähtis on hoolikalt seirata inimeste antibiootikumikasutust. Samuti on uuringu valguses oluline mõista, kuidas on omavahel seotud inimeste soolestikus ja ajus toimuv, vahendab ScienceAlert.

Varasemadki uuringud on välja toonud seose soolestiku mikrobioomi ja aju vahel. Seni polnud aga päris selge, milline see seos on. Nüüd toob uus uuring küsimusse selgust.

Selle autorid kirjutavad, et 14 542 naisest koosneval katserühmal ilmnes märkimisväärne seos keskeas antibiootikumide kasutamise ja kehvemate tulemuste vahel vaimse võimekuse testis. Näiteks said nad antibiootikumikuuri järel kehvemaid tulemusi üldintelligentsust, õppimisvõimet, töömälu ning psühhomotoorset kiirust ja tähelepanu mõõtvates ülesannetes. Uurijatele teadaolevalt on nende töö omalaadsetest esimene ja seni mahukaim.

Uuritud naised olid võtnud antibiootikume erinevatel põhjustel, sealhulgas hingamisteede nakkushaiguste, hambaprobleemide, akne ja kuseteede nakkushaiguste tõttu. 

Antibiootikume tarvitanud naistel langes andmete põhjal vaimne võimekus erinevates õppimise, reaktsioonide ja mäluga seotud kategooriates. Andmed osutasid, et kahekuuse kuuri tõttu tekkinud langus oli võrdväärne sellega, mis tekiks umbes kolme- või nelja -aastase loomuliku vananemisega.

Naiste vaimset võimekust mõõdeti keskmiselt seitse aastat peale antibiootikumikuuri algust veebitestiga, mille said uuritavad ise kodus ära täita. Test koosnes neljast erinevast ülesandest, mis mõõtsid vaimse võimekuse erinevaid tahke.

Uurijate sõnul seostus testitulemuste halvenemine pikema antibiootikumikuuriga ja tuli andmetest välja ka siis, kui uurijad arvestasid mitut muud võimalikku mõjurit.

Tavaliselt pole sellistes uuringutes leitud seos piisav, et nimetada seda põhjuslikuks ja nii ka seekord. Teisisõnu ei osuta andmed tõsikindlalt, et antibiootikumide kasutamine viib vaimse võimekuse langusesse. Võis näiteks ka olla, et väikest vaimse võimekuse languse põhjustasid hoopis haigused, mitte nende raviks võetud antibiootikumid. Samas oli leitud seos uurijate sõnul piisav, et vajada täiendavaid uuringuid. 

Nende uuel tööl on ka vajakajäämisi: see ei keskendunud ühelegi konkreetsele antibiootikumile ja toetus inimeste endi väidetele oma käitumise kohta. Uuringu väärtus seisneb aga selle suures valimis ning selles, et vaadati ka muid tegureid, nagu inimese toidulauda ja muid tema võetud ravimeid. Seose uurimine jätkub.

Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.