Arukatel inimestel on suuremad silmaavad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Inimeste silmaava ehk silmatera on tavaliselt musta värvi ja ümmargune. Autor/allikas: Kalea Jerielle/Unsplash

Silmaava ehk pupilli suurus on seotud inimese vaimse võimekusega, leidsid teadlased.

Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased avastasid, et mida suuremad on inimese pupillid, seda taibukam ta on. Teadlased mõõtsid inimeste arutlusoskust, tähelepanu ja mälu.

Ameerika teadlaste sõnul on silmaava suuruse erinevus nendel, kes olid vaimsetes testides kõige edukamad ja nendel, kes testides põrusid, piisavalt suur, et seda on märgata ka palja silmaga, kirjutab Scientific American.

Silmaava on osade loomade, sealhulgas inimeste, silmamuna vikerkesta ehk iirise keskel asuv ava. Inimeste silmaava on tavaliselt musta värvi ja ümmargune. Silmaava ümber paiknev värviline vikerkest määrab omakorda silmaava suuruse.

Juba varem on kindlaks tehtud, et inimeste silmaavad reageerivad palju enamale kui pelgalt valgusele. Nii näiteks võivad need viidata ka erutusele, huvile või vaimsele kurnatusele. FBI tuvastab pupillide laienemise teel ka pettust.

Teadlased värbasid uuringu läbiviimiseks 500 vabatahtlikku vanuses 18 kuni 35 ning mõõtsid nende silmaavade suurust ajal, mil nad jõllitasid kuni neli minutit tühja arvutiekraani.        

Järgmisena pidid katsealused sooritama rea vaimseid teste. Teadlased mõõtsid näiteks nende arutlus- probleemilahendusoskust, tähelepanuvõimet ning keskendumisvõimet.

Teadlaste sõnul oligi kõige enam pupillide suurus seotud niinimetatud voolava intelligentsusega ehk inimeste võimega arutleda, kohaneda ning uudsetes olukordades toimetulla. Silmaava suurus oli seotud ka vanusega: vanematel inimestel olid pupillid väiksemad.

Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased ei ole päris kindlad, miks silmaava arukust mõjutab. Nad sõnavad, et silmava suurus on seotud tegevusega locus coeruleus'e ajupiirkonnas. Locus coeruleus on tuum, mis asub ajutüve ülaosas ja millel on kaugeleulatuvad närviühendused ülejäänud ajuga. Locus coeruleus vabastab noradrenaliini, mis toimib ajus ja kehas nii virgatsaine kui ka hormoonina ning reguleerib selliseid protsesse, nagu taju, tähelepanu, õppimine ja mälu. Samuti aitab see korraldada ajutegevust nii, et kauged ajupiirkonnad saaksid koos töötada keeruliste ülesannete ja eesmärkide saavutamiseks.

Kui locus coeruleus ei saa oma ülesannetega hakkama, pärsib see ka ajutegevust ning on seotud mitmete seisunditega, nagu näiteks Alzheimeri tõve või aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Locus coeruleus on nii oluline, et aju pühendab suurema osa energiast selle töös hoidmisele. Seda isegi siis, kui me midagi ei tee, näiteks, kui me vahime minuteid järjest tühja arvutiekraani.

Teadlaste sõnul on üks hüpotees see, et locus coeruleus reguleerib ajutegevust rohkem nendel inimestel, kel on puhkeseisundis suuremad silmaavad. Sel omakorda mõjutab positiivselt ka inimeste vaimset võimekust.

Siiski sedastavad teadlased, et selgusele saamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.  

Toimetaja: Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: