Tööle tulek röövib vaimset energiat ja tahtejõudu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kahest uuringust kogutud andmete põhjal hoiatavad teadlased hommikusele tööle minemisele kulutatud vaimse töövõime eest. Autor/allikas: Nik Shuliahin/Unsplash

Kaks väiksemahulist uuringut vihjavad, et hommikul tööle tulemine kulutab sedavõrd palju vaimset energiat ja tahtejõudu, et tööandjad võiksid pakkuda inimestele sagedamini kodust töötamise võimalust, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Einsteinile omistatakse tähelepanek, et kosmose kõrval on teine piiritu nähtus inimese rumalus. Ülejäänu osas on inimese võimetel piir. Olgu toodud lihtne eksperiment üliõpilastega. Ühes grupis pidid õppurid jätma meelde kolmekohalise ja teises seitsmekohalise arvu. Auditooriumist väljudes ootas neid koridori lõpus "juhuslikult" väljapandud degusteerimislaud. Saadaval olid tervislikud puuviljad ja patused šokolaadikoogid.

Pikema arvu meelde jätnud valisid kaks korda sagedamini ebatervislikuks peetava koogi. Pikem arvujada koormas rohkem lühiajalise mälu moodustamist, jagades ressurssi keskendumisvõime, abstraktse mõtlemise ja teadlaste arvates tahtejõudu seletavate mehhanismidega. Sarnaste eksperimentidega ongi demonstreeritud vaimse koormuse mõju tahtejõu lõppemisele.

Probleem ei ole arvudes. Arvame, et teame, millal arvutame. Peame selleks peast arvudega tehtavaid manipulatsioone. Tegelikkuses arvutame rohkem ja teisiti analüüsides katkematult enda ja teiste liikumisi, kauguseid, proportsioone, suundi jne. Kõik koormab tajumehhanisme. Erinevalt peast arvutamisele ei panda seda palju keerulisemat tööd tähele, kuna sellega ollakse harjutud. Ekslik oleks arvata, et sellise rutiinse tegevuse käigus, nagu igahommikune tööle minek, oleks pea koormusest vaba. Teadvus teeb meie ellujäämise nimel intensiivselt tööd.

Kõik ootavad pandeemia lõppu. Paljud ootavad, et saaks tööle tagasi minna. Teha on palju. Räägitakse normaalse elu taastamises, pidades muu hulgas meeles mainitud rutiini kodust tööle ja tagasi. Teisalt õpiti sotsiaalse isolatsiooni perioodil, et transpordile kulutatud aja ja raha kokkuhoiu võis kanda halva aja bilansi plusside poolele. Värske uuring lisab veel ühe argumendi tööle minekust loobumiseks. See on seotud sissejuhatuses kirjeldatud piiratud vaimse ressursiga.

Kahest uuringust kogutud andmete põhjal hoiatavad teadlased hommikusele tööle minemisele kulutatud vaimse töövõime eest. Tööandjad, aga ka töövõtjad peaks arvestama, et tööle jõudes on osa vaimsest ressursist jäänud teele ja seda ei saa enam tootlikult rakendada. Sestap võib osutuda petlikuks lootus teha töökohal rohkem tööd, kui koju jäädes. Tootliku ressursi bilanssi arvutades peab arusaadavalt arvestama ka muude töökoha eelistega. Antud uuring keskendus tööle kaasavõetavale vaimsele komponendile või õigemini, komponentidele.

Varasemast vabrikutööst jäi kultuuri arusaam standardsest tööühikust. Kokku loeti konveierilindilt väljuv toodang, mis jagati töötajate arvu ja tööl viibitud ajaga ning saadi inimtöötundide tootlikkus. Modernsem töö on komplekssem. Töövõime ega tööprotsess pole väljendatavad standardsetes mõõtühikutes, vaid kaudse hinnangu saab anda mitmesuguseid protsessi tunnuseid kombineerides.

Seda tehti ka käesolevas uuringus, kus hinnati töötajate osalust, subjektiivset tulemuslikkust ja midagi, mille nimi on organisatsiooni kodakondsuse käitumine. Ingliskeelse lühendina tuntud OCB väljendub isiku vabatahtlikes kohustustes organisatsioonis või ettevõttes, mis ei kuulu tema lepinguliste ülesannete hulka.

Esimeses uuringuetapis jälgiti 53 töötajat 411 päeva ulatuses ja leiti, et hommikune transpordis veedetud aeg vähendas töist panust. Negatiivne mõju tuli esile suuremat enesevalitsemist nõudvatel päevadel. Uurijad põhjendavad tulemust tajumehhanismide koormamise tagajärjel ära kasutatud enesekontrolliks vajaliku ressursi kaitsmiseks käivituvate mehhanismidega, mille tulemusel langebki töövõime.

Teadlased pakuvad võimaliku lahendusena kasutada hommikust reisimist välistavat paindlikku töögraafikut, mis võimaldaks hiljem tööle saabuda. Samas peab arvestama, et töökoha eelis on kontaktid kolleegidega, mistõttu hilinejaid peab olema palju. See omakorda ei lange kokku harjumuspärase tööpäeva rütmiga, sealhulgas koolide, toitlustuse jmt. Probleemi tagant paistavad suuremate, kultuuri ümber vormivate muutuste jõujooned.

Teises uuringuetapis oli vaatluse all 91 töötajat, kellelt koguti andmed 719 päeva kohta. Seda oli vaja kontrollimaks, kas töise võimekuse langust seletavad hoopiski hommikusest trügimisest tööle kaasa võetud negatiivsed emotsioonid ja pinged. Selgus, et need tegurid polnud töise panustamise languses süüdi. Süüdi oli reisimise põhjustatud vaimse energia langus. Kes soovib, võib sama õigustust kasutada šokolaadikoogi eelistamisel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: