Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Neandertallaste väljasuremiseni võisid viia suured silmad

Wikimedia Commons
Wikimedia Commons

Uus uurimus lisab usaldusväärsust teooriale, mille kohaselt viis neandertallaste väljasuremiseni nende inimestega võrreldes suhtelisem väiksem orbitofrontaalkorteks, mis pidurdas karmimas kliimas ellujäämiseks hädavajalike sotsiaalsete interaktsioonide toimumist. Kõrgemate laiuste vähene päikesevalgus tingis selle arvelt hoopis visuaalkorteksi suurenemise.


Anatoomiliselt kaasaegsete inimeste lähimad sugulased – neandertallased – surid välja umbes 35 tuhat aastat tagasi. Allakäigu täpsed põhjused on jäänud aga segasemaks. Erinevate teooriate kohaselt tingis selle kliimatingimuste ebasoodsaks muutumine, nüüdisinimeste pealetung ja sellest tulenevad vastasseisud või sulandusid neandertallased lihtsalt inimeste kasvava populatsiooni sisse. Küsimust muudab keerulisemaks asjaolu, et neandertallaste ajumaht oli inimeste omast suurem, mis oleks võinud anda ellujäämiseks paremad eeldused hoopis inimeste sugulasliigile.


Fakt on lisanud kütust kahe konkureeriva koolkonna vaatele, mis näevad neandertallasi vastavalt loomalike barbarite või inimestega võrreldes vähemalt sama arukate olenditena. Ent ajumaht ei pea tingimata peegeldama organismi kohanemisvõimet. Loeb ka viis, kuidas aju erinevad osad evolutsiooni toel arenenud on. Näiteks gorilladel ja orangutangidel on võrreldes teiste primaatidega ebaharilikult suur ajukoor ja väike neokorteks. Samalaadset kohastumist võisid ilmutada ka neandertallased. Väliselt oli näiteks nende keha jässakam, mis vähendab karmimas kliimas soojusekadu.


Robin Durbani juhitud töörühma paelusid neandertallaste ebaharilikult suured silmad. Varem on teadlane koos kolleegidega leidnud õrna korrelatsiooni laiuskraadi ning seal elavate inimeste põlispopulatsiooni silmade ja visuaalkorteksi suurusega. Uues töös võrdles ta 25 neandertallase ja samal ajastul elanud 39 inimese koljusid. Selle käigus leidis Durban tõestust, et neandertallaste silmaavade läbimõõt oli keskmiselt inimeste omast kuue millimeetri võrra suurem. Saabuva visuaalse informatsiooni töötlemine oleks nõudnud ka suuremat ajuressurssi.


Viimase põhjal arvab Durban, et neandertallaste visuaalkorteks oli inimeste omast märgatavalt suurem. Teist tüüpi kognitiivse võimekuse kujunemiseks oleks seetõttu jäänud vähem ressursse, mis peegeldub otseselt muuhulgas väiksemas orbitofrontaalkorteksis. Viimast on tihedalt seostatud suhtlusringkonna suurusega. Samuti mängis sotsiaalne võimekus ja teiste gruppidega suhtlemine tõenäoliselt toidunapil ajal ellujäämises kriitilist rolli.


Durban järeldab sellest, et stabiilsemas kliimas oli suurenenud visuaalkorteks küll küttimiseks kehvemates valgustingimustes kasulik, ent jahenevas maailmas kujutas see kohanemisvõime arvelt liialt suurt kompromissi. Seeläbi lõid keerulisematel aegadel läbi madalamatel laiustel elanud nüüdisinimesed, kelle visuaalkorteksi arengut evolutsioon soodustanud polnud. Samuti selgitaks aju erinevus, miks neandertallaste kultuuripärand toonaste inimeste omast märgatavalt väiksem on


Ent nagu iga teise elegantsena näiva hüpoteesi puhul näitab vaid aeg, kui palju see reaalsusega kooskõlas on. Inimestest kergelt teistsugune ajuehitus ei pruugi automaatselt tingida vastava kognitiivse defitsiidi.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: