Uus teaduslik tõde ei võida vastaseid veenmistöö tulemusel ja pannes neid nägema uut valgust, vaid pigem seetõttu, et lõpuks vastased surevad ja uus põlvkond on uue tõega harjunud. Tähelepanek kuulub eelmisel sajandil uuel ja senisest põhjalikumal moel maailma seletava kvantteooria rajanud Max Planckile.

Nobeli preemia laureaadi mõtet on hiljem lühendatud tõdedes, et teadus areneb üks matus korraga. Eluiga oli lühike ja olulise avastuseni jõudmine võttis antud ajast suurema osa. Tollele punktile järgnenud teaduslikud aastad võib jagada kahe nähtuse vahele. Silmatorkavam oli teadlase kuulsuse kuhjumine.

Samal ajal ja palju hiilivamalt kogunes tõendeid, mis olid uue avastusega vastuolus. Edasine sõltus inimesest, tema tervisest ja isikuomadustest. Objektiivselt võis alles jäänud elu olla lühike, millest ei piisanud kriitiliste tõendite piisavaks kogunemiseks. Teadlase maine tee võis tema jaoks lõppeda teadmises, et oli avastanud midagi lõplikku.

Teadusloos leidub piisavalt palju egoistlike ja autoritaarsete isikuomadustega teadlasi, kes asusid oma positsiooniga kaasnevat võimu kuritarvitama ega lasknud kriitilistel tõenditel ja nendest kõnelejatel end avaldada. Max Planck viitabki teadlaste ebameeldivamale inimlikule omadusele märkides, et uue ja senisest täpsema ning tõesema teooria jaoks pidi selline autokraat eest ära surema.

Plancki kommentaari arendas teadusliku revolutsiooni teooriaks teadusfilosoof Thomas Kuhn, kes kirjeldas, kuidas teaduslikud tõed jõuavad regulaarselt kriisidesse. Süüdi ei ole vastuoluline loodus, vaid inimesed, kellede subjektiivsus kujundab seda, mida hetkel usutakse. Ühed usuvad seni kehtivasse arusaama. Teised osutavad aja jooksul lisandunud uutele, varasema seletuse raamidega kokkusobimatutele tõenditele.

Järgneb revolutsioon, nn paradigma nihe, kui vanast lõpuks loobutakse ja minnakse üle uuele arusaamise platvormile. Tänu maailmast arusaamise täiustumisele arenevad tehnoloogiad ja uurimismetoodikad, millega maailma uurides kogunevad järgmised segavad tõendid. Algab järgmine teadusliku arusaama uuenemise revolutsiooniline tsükkel.

Max Plancki reegel ja Thomas Kuhni teooria pannakse peagi uuesti proovile. Teema tõstatus päevakorda tänu ühe tuntud tegelase mõtteavaldusele. Esmalt taustast – arusaamad maailmast jõudsid arengujärku, millest süvenes veendumus suutlikkusest kontrollida surma. Täpsemalt puudutab see surma helgemat palet, sest inimesi osati tappa iidsetest aegadest. Probleem seisnes surma lepitamises, selle edasilükkamises.

Tänu kuhjunud tarkusele oli eelmise sajandi lõpuks Maa elanikkonna keskmine eluiga kahekordistunud. Alanud kümnendil räägitakse üha julgemalt eluea tahtelisest pikendamisest, mis sarnaneb rongisõiduga. Mõned teadlased ennustavad järgmiseks kümnendiks, et soovija saab allegoorilise reisi jätkumiseks osta apteegist uue pileti.

Sügise hakul ületas uudiskünnise teade toona maailma rikkaima tiitlit kandnud Jeff Bezose sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatunud investeeringust ühte elu pikendada lubavasse ettevõttesse. Vananemise tõrjega tegelevatesse firmadesse on suuri rahasid investeerinud ka Google'i asutajad ja paljud teised.

Vahepeal maailma rikkaima tiitlit üle võtnud Elon Musk tegi talle juba omaseks saanud peavooludega vastassuunalise avalduse, milles taunib muu hulgas Bezose otsust. Muski avaldus on kooskõlas Max Plancki tähelepanekuga. Majanduslehe The Wall Street Journal korraldatud tippjuhtide konverentsil teatas mitmes mõttes maailmas ainulaadne juht, et meie kõigi huvides on oluline surra, sest inimesed on jäärapäised ega muuda kuni surmani meelt.

Ajakirja Time poolt lõppeva aasta inimeseks tituleeritud 50-aastane Musk lisas, et igavesti elades võib meist kujuneda äärmiselt kivistunud ühiskond, mis ei lase uutel ideedel realiseeruda. Mitmekülgse ettevõtja ja investorina on Musk uue ja huvitava suhtes ilmselt päris hästi kursis ning on tuttav paljude investeeringuid otsivate uudsete äriideedega. Sestap väärib tähelepanu kommentaari teinegi osa, milles talle teadaolevalt pole praegu olemas ühtegi vananemist peatavat salatehnoloogiat.

Niipalju siis pikema elu optimismist. Innovatsiooni stagneerumise ohuks piisab olemasolevast ühiskonna vananemisest. Oht on täna elavate inimeste jäärapäisus vanast kinni hoidmisel, mida süvendab piiratud ja ajas vähenev õppimisvõime. Lisaks seostub vanadest inimestest tiine ühiskond sündimuse langusega. Toodud tähelepanekute valguses on raske Muskile vastu vaielda.

Ainult et ta unustab ühe ettevõtmise, milles mängib ise keskset rolli. Ta ju kavatseb inimkonna päästmiseks maalased Marsile saata, et kosmos meie tsivilisatsiooniga koloniseerida. Ülesande lahendamiseks on vaja senisest palju enamate inimeste pingutusi. Oleme tänaseks kogunud väga palju teadmisi, mille abil loodud tehnoloogilisest maailmast arusaamisele ja praktikas rakendamisele kulub rohkem aega võrreldes traditsioonilise kooliskäimisega.

Järelikult vajame lisaks teadusrevolutsioonidele veel kultuurirevolutsiooni. Hiina kogemuse tõttu selle sõna halva mainet ignoreerides oleks revolutsiooni sisu elukestev õpe koos arusaamade arengut toetava väärtussüsteemiga. Inimkonna jaoks suurte ja oluliste ettevõtmiste edu tagamise õppimiseks vajame rohkem aega ja inimesi. Vajalik potentsiaal inimestena on olemas. Juhul kui ei lasta vanemal põlvkonnal liigselt kivineda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".