USA küsitlusuuring: neljandik inimesi elab lasteta täisväärtuslikku elu

Michigani Osariigiülikooli teadlased leidsid oma äsjases küsitlusuuringus, et inimestel ei pea nende endi sõnul täisväärtuslikuks eluks ilmtingimata lapsi olema. Vabatahtlikult lastetuks osutus enam kui neljandik vastajatest, võrdlusena on Eestis vabatahtlikke lastetuid vaid paar protsenti.
Rahvaküsitluse põhjal tehtud uuringust selgus, et võrreldes lapsevanemate ja ülejäänud lastetutega pidas 27 protsenti vastajaid end tahtlikult lastetuks. Vaadates täpsemalt vastajate demograafilisi näitajaid, nagu vanust, haridust ja sugu, märkasid uurijad, et tahtlikult lasteta inimesed on oma eluga samamoodi rahul kui lapsevanemad, ülejäänud lastetud või need, kes alles plaanivad lapsi saada, vahendab Gizmodo.
Demograafiliste näitajate põhjal ilmnesid inimrühmade vahel siiski mõningad erinevused. Näiteks pidasid tahtlikult lastetud inimesed end üldiselt liberaalsemaks ja lapsevanemad konservatiivsemaks. Uurijatele ootuspäraselt olid lapsevanemad tõenäolisemalt suhtes, kuid ainult veidi üle poole tahtlikult lasteta inimestest olid vallalised.
Lapsi mittetahtvad vastajad olid lapsevanematest ja ülejäänud lastetutest veidi nooremad ning viimastega võrreldes keskmiselt vähem haritud. Rassipõhiselt suuri erinevusi ei ilmnenud. Samuti ei erinenud uuritud rühmad kuigivõrd iseloomujoonte poolest, ehkki need, kes alles unistavad lapsevanemaks saamisest, võisid olla tahtlikult lastetutest veidi koostööaltimad.
Eesti näitajad on märksa tagasihoidlikumad
Küll aga on vabathtliku lastetuse põhjuseid uuritud Eestis. Terviseameti analüütik Heleene Suija käsitles seda teemat oma mullu kaitstud magistritöös ja leidis, et Eestis ei soovi tahtlikult lapsi saada vaid mõni protsent inimesi.
Täpsemalt lähtus Suija oma töös kolmest küsitlusest, kus kõigis küsiti inimestelt "Mitu last kokku Te endale sooviksite?". Vastuse "null" andis Eesti Naiste Tervise küsitluses 1,6, Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringus 2,6 ja Euroopa Sotsiaaluuringus 3,5 protsenti inimesi. "Seega Michigani Osariigiülikooli uuringuga võrreldes on Eesti osakaalud ikka väga väikesed," tõdeb Suija. Tema sõnul hinnatakse üldiselt eri riikides tehtud erinevates uuringutes vabatahtlike lastetute osakaalu kümne protsendi kanti.
Magistritöös tõi Suija välja ka vabatahtlikult lastetuid inimesi iseloomustavaid tegureid. Temagi leidis, et lapsi mittesoovivad inimesed olid pigem nooremad ehk alla 40-aastased. Kuna vastajate seas oli noori protsentuaalselt rohkem, oli tahtlike lastetute seas rohkem vallalisi, põhiharidusega ja sissetulekuta inimesi.
Siiski juhib Suija tähelepanu, et tema tahtlike lastetute valim koosnes vaid 39 inimesest. "Kuna kvantitatiivse osa valim oli nii väike, siis põhjapanevaid või lõplikke järeldusi nende pealt teha ei saa ega tohiks," osutab ta.
USA eripärad
Ehkki lastetuse põhjuseid on uuritud juba aastakümneid, polnud vähemalt USA-s seni kuigivõrd küsitletud ega loendatud inimesi, kes loobuvad lastesaamisest vabatahtlikult. Ühendriikides hakati 1970. aastatel avaldama riiklikku statistikat lastetuse levimuse kohta, kuid laste puudumine pole päris sama, mis lastetus.
Riiklikus statistikas kajastub palju potentsiaalseid lapsevanemaid, kellel polnud vastamise hetkel laste saamiseks lihtsalt veel võimalust või piisavat kindlustatust. Samuti loetakse ühe vitsaga lastetuks inimesed, kes küll lapsi soovivad, kuid neid bioloogilistel põhjustel ei saa. Nüüd otsustas Michigani Osariigiülikooli teadlastest abielupaar lastetuse küsimust uue nurga alt uurida.
Uuringu ühe autori psühholoogiadotsent Jennifer Neali sõnul on varasemad uuringud lähtunud lastetuid inimesi loendades kitsalt viljakusest. Vabatahtlikul lastetusel pole viljakusega aga mingit pistmist. Samuti jäid varasematest uuringutest välja mehed ja vanemas naised. Uus uuring on Neali sõnul erinev, sest küsis igas vanuses ja mõlemast soost inimestelt, kas nad üldse tahaks kunagi lapsi.
Uurijad kasutasid oma ülikooli üleosariigilise rahvaküsitluse andmeid. Täpsemalt huvitasid neid ligi 1000 täiskasvanu vastused 2020. aasta maikuust. Valimisse võetud inimestelt küsiti, kas neil on bioloogilisi või lapsendatud lapsi. Samuti vastasid nad küsimustele oma iseloomujoonte kohta ja kirjeldasid, kuidas nad üldiselt lasteta inimestesse suhtuvad.
Ehkki küsitlusuuring on esimene omataoline, tuleks uurijate sõnul suhtuda selle tulemustesse ettevaatusega. Näiteks vastasid küsitlusele ainult Michiganist pärit inimesed ja on võimalik, et mujal Ühendriikides on pilt teistsugune. Uurijad ise leiavad, et nende tulemused peegeldavad tõenäoliselt siiski terve riigi olukorda.
Uuringu tulemused võivad kinnitust anda ka tahtlikult lastetute inimeste murele, et ülejäänud inimesed ei toeta nende valikut. Küsitluses suhtusid teadlikult lastetud inimesed lasteta naistesse ja meestesse soojemalt kui lapsevanemad ja need, kes alles soovisid lapsi saada.
Uus uuring ei näidanud, miks osa inimesi tahtlikult lapsi saada ei soovi või millal selline otsus iga inimese elus sünnib. Jennifer Neali sõnul asubki uurijatetandem järgmiseks neile küsimustele vastuseid otsima.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.
Toimetaja: Airika Harrik