USA-s, Kanadas, Austraalias ja mitmel pool Euroopas on kolmandikul kuni pooltel leibkondadel vähemalt üks koer. Ajal, mil sündimus tammub paljudes riikides paigal või langeb, on koeraomanike arv tõusuteel.

Nüüd võtsid Eötvös Lorandi Ülikooli etoloogid koerte eelistamise trendi lähemalt luubi alla. Oma teoreetilises ülevaateuuringus vaatasid nad suundumuse kultuurilisi tagamaid. Samuti huvitas uurijapaari, kuidas mõjutab trend tulevikus inimeste arusaama perekonnast.

Hellus liiki ei küsi

Koer on olnud inimese parim sõber juba aastatuhandeid. Algselt kodustati ta ilmselt eeskätt kasu pärast: neljajalgset kaaslast sai kasutada nii valvuri kui ka jahiabilisena. Tänapäeval võtavad inimesed koera pigem  seltsiliseks, kelle eest hoolitseda.

Seejuures on koerte eest hoolitsemine muutunud üha enam sarnaseks laste eest hoolitsemisele. Lemmikuid riietatakse filmitegelaste kostüümidesse ja neile joodetakse koertele mõeldud piimajooke ehk puppucino'sid. Londoni, Pariisi, Melbourne'i või New Yorgi tänavatel võib selliseid lemmikuid nähes tekkida kõrvalseisjal paratamatult tunne, et lemmikud on omanikele sisuliselt laste eest.

Teadlaste sõnul on koera lapsestamine siiski pigem erand kui reegel. Teadlaste sõnul otsustab enamik inimesi koera kasuks just seepärast, et loom ei ole nagu laps. Samuti teadvustab enamik koeraomanikke hästi oma lemmiku liigile omaseid vajadusi.

Uurijad vaatasid läbi varasema teemakohase teaduskirjanduse. Selle põhjal osutavad nad, et inimese vajadus kedagi armastada ja toetada ei käi üksnes liigikaaslaste kohta. Samuti ei välista koer last ja vastupidi – inimese südames, kui mitte ka rahakotis, on ruumi mõlemale.

Gilleti sõnul ühendab koera küll omanikuga tugev kiindumus- ja sõltuvussuhe, ent paljude inimeste jaoks on lapsevanemlus ja koerapidamine siiski kaks ise asja. Kahe suhte võrdluses peavad inimesed koera eest hoolitsemist vähem koormavaks.

Vähemalt USA-s otsustavad paljud noored lapsesaamisest päriselt loobuda. Üks lastest loobumise põhjus on raha: ühe küsitlusuuringu andmetel on lapsega seotud kulud USA-s tõusnud viimase kahe aastaga suisa 35,7 protsenti. Lastetusel on lääneriikides muidki põhjuseid, sealhulgas mure planeedi tuleviku pärast ja naiste suurem koormus tööturul.

Uuringu autorite sõnul ei tähenda see tingimata, et koerad täidaks lastetute inimeste elus võsukeste tühimikku. Pigem viitab trend, et lastetud saavad endale erinevalt lapsevanematest tõenäolisemalt lemmiklooma pidamist lubada.

Samuti osutavad autorid, et peres võivad korraga olla nii laps(ed) kui ka koer(ad). See viitab, et inimene võis areneda loomu poolest teiste eest hoolitsevaks liigist sõltumata. Liiatigi aitab loomapidamine paljudel inimestel üle maailma tulla toime üha sageneva üksildusega.

Uurimus ilmus ajakirjas European Psychologist.