Erinevad uuringud tõstavad sageli esile soolisi erinevusi poliitikast huvitumises ja selles osalemises. Näiteks Euroopa Ülikool-Instituudi teadlaste uuringust selgus, et mehed võtavad rohkem osa poliitilisest võitlusest, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.

Teises Itaalia teadlaste uuringus näidati, et naised lausa väidavad, et neid huvitab poliitika vähem kui mehi ning nad järeldavad, et tüdrukuid tuleks lapsepõlves rohkem julgustada poliitikast huvituma. Samuti on uuringuid, mis näitavad, et kõrgelt arenenud demokraatiates on naistel meestega võrreldes poliitikast kesisemad teadmised.

Hispaania ja Kanada teadlased analüüsisid ühises artiklis Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) andmeid ning leiti veel üks seni teadmata põhjus, mis aitab selgitada naiste tagasihoidlikkust poliitikas. ESS-i 2016. ja 2018. aasta küsitlusandmetest selgub, et võrreldes naistega on mehed enam valmis võtma aktiivset rolli poliitikaelus ning usuvad enda võimesse poliitikas hakkama saada.

Meeste ja naiste hinnangute keskmiste erinevust illustreerib järgmine graafik, mille tulemused on samad isegi siis, kui võtta arvesse kõiki teisi sotsiaal-demograafilisi näitajaid (nt haridust, vanust, tööhõivet jmt):

Teisisõnu on mehed julgemad võtma elus riske ning on seetõttu ka rohkem valmis aktiivselt poliitikas osalema. Vaadates Eesti asukohta joonisel, võib öelda, et asume keskmike hulgas. Väikseim on meeste-naiste poliitikas osalemise julguse erinevus näiteks Šveitsis, kus rahvahääletustel osalemine julgustab ehk ka naisi võtma rohkem riske poliitikas, ehkki seda seost artikli autorid otseselt välja ei too.

Artikli autorid toovad ühe järeldusena välja, et kui naised oleksid altimad võtma riske, võiks naiste ja meeste erinevus poliitikas osalemisel väheneda suisa kümne protsendipunkti jagu.

See kõlab kokku eelmainitud itaalia teadlaste uuringuga, mis samuti tugines ESS-i andmeil – tüdrukuid tuleb julgustada huvituma päevapoliitikast ning sisendada, et ka nemad võivad olla edukad poliitikud või poliitikakujundajad.

Samuti soovitavad teadlased pöörata rohkem tähelepanu stereotüüpidele, mille lapsed saavad kaasa perekonnast, koolist sõpradelt ning traditsioonilisest ja sotsiaalmeediast. Kuigi paljud riigid püüavad soolist lõhet poliitikas vähendada näiteks nn triibuliste valimisnimekirjadega, kus kandideerib võrdselt mehi ja naisi, siis see on vaid väike osa probleemi leevendamise püüust, sest julgus poliitikas osaleda algab lapsepõlves õpitud arusaamadest – näiteks naispoliitikutest eeskujudest – ning julgusest võtta riske.

Selleks, et sotsiaalteadlastel oleks andmeid, mille pinnalt taolisi uuringuid teha, on väga oluline, et inimesed osaleksid küsitlustes. Eesti Teadusagentuuri toetatud Euroopa Sotsiaaluuringul on just praegu käimas küsitlusvoor. Tartu Ülikool ja statistikaamet, kes andmeid koguvad, paluvad uuringukutse saanud inimestel kindlasti osaleda – ainult nii on võimalik saada ühiskonnast terviklikku pilti, mis aitab teha paremaid ja tõhusamaid otsuseid.