X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Uuring: veerand poistest peab naiste poliitikas osalemist sobimatuks

Foto: Ken Mürk/ERR

Hiljutisest uuringust selgus, et Eesti poiste arvates sobivad mehed poliitikasse paremini ning ennast näevad poliitikas ja ühiskonnaelus osalemas pigem need, kelle teadmised ühiskonnast on kehvemad.

Kui PISA testi tulemused on Eesti au ja uhkus, siis vähem tähelepanu on saanud samal ajal ilmunud kooliõpilaste uuring, kus vaadati kaheksanda klassi õpilaste teadmisi ja vaateid ühiskonnast ning demokraatiast. Uuringu üks autor ja Tallinna Ülikooli õppejõud Maarja Tinn rääkis, et Eesti poiste hoiakud soolise võrdõiguslikkuse teemal on muutunud viimaste aastatega oluliselt tagurlikumaks. Veerand poistest leiab, et naised peaksid jääma poliitikast kõrvale. Pooled noormehed arvavad aga, et mehed sobivad poliitikasse naistest paremini ning naistel pole ka asja rääkida kaasa poliitikas kodanikupositsioonilt.

Enne 2022. aasta uuringut tehti sama uuring 2016. aastal. "Me näeme, et see ei olnud praegu väike tagasiminek, vaid toimunud on ikka väga oluline tagasiminek," lausus Tinn.

Tulemused on asjatundjate sõnul muret tekitavad. "See teeb muret sellepärast, et kui vaatame kääre, mis on poiste ja tüdrukute vahel, siis tundub, nagu elaksid Eesti poisid ja tüdrukud täiesti erinevates maailmades," lausus Tinn. Kaheksanda klassi tüdrukud on tema sõnul oma vaadetelt väga progressiivsed. Kui kõrvutada neid teiste riikidega, siis oma mõttemaailmalt sobituvad nad Põhjamaade eakaaslaste sekka. "Kohati edestavad Eesti tüdrukud isegi Rootsit. Kui vaatame aga poisse, siis nemad on skaala teises otsas koos Serbia ja Rumeenia poistega, kus on omane postsovetlik mõtteviis," rääkis ta.

Kui varem olid taolisest uuringust välja tulnud lõhed pigem eesti ja vene õppekeelega koolide vahel, siis nüüd jookseb see poiste ja tüdrukute vahel. Õppekeel ei mängi enam niivõrd olulist rolli. 

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõunik Mare Oja sõnas, et soolise võrdõiguslikkuse teema on Eesti hariduses olnud pikka aega tähelepanu all. "On üllatav ja muret tekitav, et poisid väljendavad selliseid hoiakuid ning lõhed tüdrukute-poiste hoiakute suhtes on üha suurenemas," lausus ta.  

Ühte selgitust, miks see nii on, tema sõnul ei ole. Seda seetõttu, et hoiakud kujunevad eri keskkondades ja ilmselt paljude tegurite koosmõjul. See, miks avaldus uuringus selline muutus, vajab Oja sõnul põhjalikumat analüüsi. "Kui vaadelda uuringutulemusi rahvusvaheliselt, sarnanevad noorte demokraatlikud hoiakud rohkem 2009. aasta uuringule kui 2016. aasta omale. Lühidalt võiks peituda vastus muutunud ja muutuvas maailmas," ütles ta.

Poistele suunatud propaganda

Kuigi konkreetne uuring ei uurinud muutuse põhjuseid, arutati neid uurimisrühma sees, aga ka välismaa kolleegidega. Põhjuseid leiab Maarja Tinni sõnul teistest taolistest uuringutest. "Kui räägime äärmuslikust lastele-noortele suunatud propagandast, sealhulgas ka parempopulistlikust propagandast, siis on see suunatud pea eranditult poistele. Tüdruk ei oma selles propagandas subjektina kohta. Ta on lihtsalt objekt, kellest loomulikult propagandas palju räägitakse, mis on ta roll ja koht, aga see ei ole suunatud neile kui inimestele. Seda seetõttu, et taolised vaated ei ole naist kaasavad, vaid rohkem naist paika panevad," selgitas Tinn.

Teisalt on poistele ka lihtsam läheneda, näiteks mängutubades. Alguses räägitakse näiteks mõnest mängust ja siis hakatakse jutu sisse puistama muid teemasid. "Samamoodi sõidavad Andrew Tate'i sugused Tiktoki kanalist sisse ja meil Eestiski on suunamudijaid, kes ei näe probleemi nendega koos poseerida," tõi Tinn näite.

Mare Oja rääkis, et poiste ja tüdrukute võrdset kohtlemist, kuid erinevusi edasijõudmises peetakse hariduses väga oluliseks. Sellega kaasnevad mitmed teisedki probleemid, nagu poiste sagedasem koolist väljakukkumine, erinevad haridustee valikud, naiste kõrgem haridus ja madalam tasustamine tööturul jms. Seetõttu on võrdsete võimaluste tagamine olnud prioriteet juba pikema aja jooksul.

Lahendusena on pakutud lähtumist iga õppija individuaalsetest vajadustest. Sooline võrdsus kui väärtus tähendab tema sõnul, et oluliseks peetakse inimeste erilaadsust ja individuaalseid eeldusi, mitte soolist kuuluvust. See tähendab, et õppimise jooksul peaks igaüks oma individuaalsed väärtused omandama just inimõigusi  ja demokraatiat tunnistades ja tunnetades. "Ainult siis saab rääkida, et seadustes deklareeritud väärtustest saaks mõjutatud ka tulevane ühiskond," lausus ta.  

OECD 2022. aasta raportis märgitakse, et Eestiski on tehtud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas suuri edusamme, kuid püsivad diskrimineerivad õpetamistavad. Need tunnid hõlmavad kahte liiki tegevusi: traditsioonilised meestetööd, nagu näiteks puidu- ja metallitöö ning traditsioonilised naistetööd, nagu näiteks toiduvalmistamine, õmblemine ja kudumine. 2023. aastal kinnitatud riiklikud õppekavad tehnoloogiaõpetuses poiste ja tüdrukute eraldi õpetamist ette ei näe. Raporti soovitus integreerida sooline võrdõiguslikkus õppekavasse on vähemalt paberil täidetud.

Teadmised on head

Samas paistsid uuringus osalenud Eesti noored silma heade teadmistega ühiskonda puudutavast. Need ei puuduta faktiteadmisi, nagu näiteks seda, et rahandusminister on Mart Võrklaev. Küll aga oli vaja õpilastel kasutada teadmisi eri valdkondadest. Läbivalt oli tähelepanu keskpunktis aruteluoskus. "Pigem vaadati, kui palju õpilane saab aru demokraatlikest protsessidest ja nende toimimisest," sõnas Tinn.

Samuti selgus uuringust, et noorte kodanikuosalus on väike. Selle hindamiseks vaadati, kas noor inimene plaanib osaleda valimistel, liituda erakonnaga või lüüa poliitilises elus kaasa muul moel. Teine pool vaatas seda, mida puudutab ühiskonna teemadel kaasamõtlemist ja -rääkimist kodaniku positsioonilt. "Kui räägime plaanitud poliitilisest osalusest ja sellest, kuivõrd me oskame teaduspõhiselt ette ennustada, milline sellesama lapse osalus ja käitumine on kümne aasta pärast, siis näeme, et poliitilises osaluses ei anna tooni kõrgemate teadmiste tasemega õpilased," lausus ta.

Üldiselt on seos paremate teadmiste ja osaluse vahel olemas. Kui inimesel on paremad teadmised ühiskonnast, siis osaleb ta juba noore kodanikuna ühiskonnaelus keskmisest rohkem ja see võimendub tulevikus. Eestis seda ei näe. "Eestis oli huvi poliitikasse minna või poliitikas kaasa rääkida suurem vene õppekeelega koolides ja madalamate teadmiste tasemega poistel," lausus Tinn. Tema sõnul on see kindlasti probleem, et paremate teadmistega õpilased ja tüdrukud ei ole niivõrd altid ühiskonnaelus kaasa rääkima.

"On väga palju uuringuid tehtud selle kohta, et kui naine võtab sõna ühiskondlikus plaanis või ka sotsiaalmeedias, siis ta satub oluliselt rohkem kriitika kui mitte rünnaku alla. See omakorda tekitab enesetsensuuri efekti, et naine parem siis ei ütlegi midagi või kui ütleb, siis teeb seda väikeses turvalises keskkonnas," selgitas Tinn.

Kõigi nende teemade puhul on suur roll ühiskonnaõpetuse tundidel. Paraku aga ei ole seda tundi seitsmendas ja kaheksandas klassis, kus Tinni sõnul tekivad noortel sageli küsimused ühiskonnaelu kohta. "Eeldus on ikkagi, et õpilane ootab üheksanda klassini, kui ühiskonnaõpetuse tund lõpuks õppekavas on ja siis ta saab oma küsimused ära küsida," lausus ta. Õpetajatel ei pruugi olla ka teistes tundides aega selliseid teemasid arutada, sest ainetunnid on ülekoormatud.

Mare Oja sõnul on kodanikuharidus väga oluline ja just kohustusliku põhihariduse kaudu jõuab riik iga õpilaseni. Seetõttu rõhutatakse kodanikuhariduse tähtsust ja olulisust riiklike õppekavade üldosas. "See ei saa olla ainult ühiskonnaõpetuse vastutusel, vaid peab toimuma kõikides õppeainetes, koolikeskkonna ja kooli õppekava kaudu," ütles ta.

Eesti on osalenud uuringus alates 1999. aastast ning erinevate uuringuvoorude (1999, 2009, 2016) tulemused on andnud olulise sisendi õppekava ja ühiskonnaõpetuse kui õppeaine arendamisse. Kokku osales ICCS 2022 uuringus 3961 õpilast 254 Eesti koolist. Lisaks õpilastele koguti andmeid 8. klasse õpetavatelt õpetajatelt ja koolijuhtidelt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: