Täna esitleti rahvusvahelise haridustulemuste hindamise ühenduse IEA uuringu ICCS tulemusi kodanikuhariduse kohta. Selles uuringus analüüsitakse õpilaste teadmisi ja arusaamu ühiskonnast, hoiakuid demokraatia printsiipide ja kodanikurollide kohta, aga ka nende praegust ja tulevast osalemist ühiskondlikus elus.

Uuringus osalesid 14-aastased 8. klasside õpilased. Kokku osales ICCS 2016. aasta küsitluses enam kui 94 000 õpilast, 37 000 õpetajat ja 3800 kooli 24 riigist Euroopast, Kagu-Aasiast ja Ladina-Ameerikast. Eestis osales küsitluses 3255 õpilast 164 koolist. Nendest käis 2391 last eesti õppekeelega koolis (edaspidi – eestikeelsed õpilased) ja 864 last vene õppekeelega koolis (edaspidi – venekeelsed õpilased).

Uuringust saab välja tuua kolm peamist tulemust.

• Eesti õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase on märgatavalt tõusnud võrreldes uuringu eelmise tsükliga 2009. aastal. See kinnitab, et Eesti haridussüsteem on ühiskonna-alaste teadmiste arendamisel edukas.
• Eesti õpilased saavutasid kogu uuringus 6. koha Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel.
• Eestis on väga vähe (3,4 protsenti) madala sooritustasemega õpilasi. Kõrgeima taseme saavutas 43 protsenti õpilastest. See tähendab, et neid, kel on ühiskonna toimimisest ja kodanikurollidest väga head teadmised, on väga palju.

Samas on aga probleemiks vene õppekeelega koolid.

Vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase jääb 58 punkti võrra madalamale eesti õppekeelega koolide omast. See erinevus ei tulene õpilaste taustast, nende poliitilisest huvist ja aktiivsusest ega kooli paikkondlikest eripäradest.

2009. aastal jagunesid õpilased saavutustasemete lõikes õppekeele alusel protsentuaalselt järgmiselt. Tumesinisega on tähistatud eestikeelseid, violetsega venekeelseid õpilasi.

Uuringust selgub ka fakt, et võrdõiguslikkuse osas on õpilaste hoiakud aastatega paranenud. Kõige suurema muutuse on teinud läbi seisukoht, et mehed sobivad poliitilise liidri ametisse paremini kui naised. Kui 1999. aastal nõustus sellega 42 protsenti Eesti õpilastest, siis 2016. aastal vaid 26 protsenti. Naiste osalemine poliitikas ja valitsemises üldiselt on aga teismeliste noorte hulgas olnud kogu aeg aktsepteeritud. Seda pooldab üle 90 protsendi vastajatest.

Vene õppekeelega noorte hulgas on soolised stereotüübid siiski visamad kaduma.

Välja tuleb ka asjaolu, et noored tunnevad oma kodumaa üle uhkust. Kuigi eestikeelsete ja venekeelsete õpilaste hoiakutes on vahed jätkuvalt suured, on venekeelsete õpilaste suhtumine märgatavalt paranenud pärast tagasilööki ehk 2009. aastat.

Graafikul on näha õpilaste hoiakud oma maa suhtes õppekeele lõikes, aastatel 1999–2016. See on protsentuaalne jaotuvus vastajatest kes olid väidetega "täiesti nõus" ja "nõus". 

Usuvabadust peab oluliseks ligi 80 protsenti Eesti teismelistest noortest kooli õppekeelest olenemata. Personaalses suhtes usuga on eestikeelsete ja venekeelsete õpilaste vahel väga suured erinevused. Vene õppekeelega koolide õpilastest peab end usklikuks 68 protsenti, eesti õppekeelega koolides 17 protsenti.

Eesti noored ei jälgi uudiseid

Kinnitust saab ka levinud arvamus, et noored ei tarbi ega usalda uudisajakirjandust.

Uudisajakirjanduse tarbimine on võrreldes 2009. aastaga väga oluliselt langenud. Eestis on ajalehtede populaarsuse langus üks suuremaid kõikidest ICCS 2016 maadest – täna loeb lehest sisemaised või välisuudiseid vähemalt korra nädalas vaid kolmandik teismelisest. Eriti palju on uudistemeedia tarbimine ning ka usaldus selle vastu vähenenud venekeelsete õpilaste seas.

Võiks arvata, et noored saavad oma ühiskonna-alased uudised ajalehtede ja teleuudiste asemel nüüd sotsiaalvõrgustikust. See ei vasta tõele.

Sotsiaalmeedia ja internet pole saavutanud varasemalt prognoositud mõjujõudu noorte poliitilise aktiivsuse kanalina. Kogu ICCS 2016 keskmisena hangib vaid kolmandik teismelisi internetist poliitilist teavet, kümnendik postitab või jagab ise midagi. Eesti näitajad on rahvusvahelisest tasemest veelgi madalamad.

Õpilaste osakaal, kes ei tarbi uudistemeediat, 2009–2016 (%):

Kokkuvõtlikult on Eesti teismeliste noorte uudistemeedia tarbimine langenud kõigi kanalite lõikes nagu ka nende usaldus meedia vastu. See võib olla põhjustatud libauudiste levikust, aga ka meediaväljaannete suutmatusest esitada majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi teemasid noortele köitval moel.

Vene õppekeelega noored on poliitiliselt aktiivsemad

Kodanikurollide omaksvõtmine pole Eesti noortel aastate jooksul märkimisväärselt muutunud, samuti pole olulisi erinevusi eesti ja vene õppekeelega noorte vahel. ICCS-i uuringusse toodi 2016. aastal esimest korda sisse vastutustundliku kodaniku ülesanded nagu majandusliku heaolu tagamine oma perele, isiklik panustamine loodushoidu, seaduste täitmine, nende aitamine, kes on halvemas olukorras ja teiste arvamusvabaduse austamine. Need tegurid leidsid õpilaste seas suuremat toetust kui traditsioonilised kodanikurollid nagu valimistel hääletamine, riigi ajaloo õppimine või erakonda kuulumine.

Riigikogu valimistel kavatseb hääletada 77 protsenti ja kohalikel valimistel 80 protsenti 14-aastastest noortest. Valimisea langetamine kohalike volikogude valimistel (mis küsitluse toimumise hetkeks oli juba seadustatud) ei toonud olulist käitumishoiakute muutust. Eesti teismeliste hoiak valimistel osalemise suhtes on üks madalamaid kõigi ICCS 2016 maade seas.

Kodanikuühiskonna organisatsioonides ja gruppides osaleb väga vähe noori. Üldse on eri tegevustes osalenud vähem viiendik noortest, viimase aasta jooksul keskmiselt seitse protsenti.

Vene õppekeelega õpilased on pea kõigis kodanikuühiskonna tegevustes aktiivsemad.

Aastatega pole kodanikuühiskonna aktiivsus kasvanud; neid kes on teinud kampaaniat või töötanud vabatahtlikult, oli 2016 aastal. vähem kui 2009. aastal.

Tulevikus on poliitiliselt aktiivsemad vene õppekeelega noored, seda nii legaalsetes kui illegaalsetes tegevustes.

See tähendab, et nad on eesti õppekeelega eakaaslastest sagedamini valmis olema abiks valimiskampaanias, osalema rahumeelsetes protestiaktsioonides ja poliitilistes aruteludes, aga ka blokeerima liiklust või kirjutama protestigraffiteid.

Uuringu ettepanekutes sedastatakse, et noorte valijate kasvatamine nõuab riigi, erakondade ja noorteühenduste aktiivset tegutsemist.

Suhtumises Euroopa Liitu on märgata huvitavat trendi.

Kui üldjoontes pooldavad noored ühtset Euroopat, tööjõu vaba liikumist ning on optimistlikud Euroopa tuleviku suhtes, siis vähenenud on toetus immigrantide võrdsetele õigustele. Sarnast suhtumise muutust on märgata enamikus uuringus osalenud riikides. Immigrantide õiguste hindamise osas pole olulist erinevust eestikeelsete ja venekeelsete õpilaste vahel.

Varasemat kõrget toetust immigrantide õigustele on 2016. aastaks oluliselt vähendanud Euroopa immigratsioonikriis ning pronksiöö, mis viis ajutisse langusse vene õppekeelega noorte usalduse ja lugupidamise Eesti riigi vastu.