Hollandi Nijmegeni Ülikooli teadlased analüüsisid Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) 19 riigi andmeid 2014.–2015. aastast, mis mäletatavasti oli Euroopa rändekriisi algusaeg. Toona kasvas järsult migrantide ja pagulaste arv paljudes Euroopa Liidu riikides ning tõi kaasa eri riikides avalikud arutelud migratsiooni piirava poliitika üle. 

Kuigi praegu Valgevene naaberriikide piiridel toimuv ei ole täiesti võrreldav toonase rändekriisiga, siis leidub hollandlaste artiklis oluline teadmine inimeste hoiakute kujundamise kohta.

Hollandi teadlasi huvitas inimeste hoiakute muutus migratsioonipoliitika suhtes, iseäranis televisiooni vaatamise mõju sellele. Selleks võrdlesid nad inimeste suhtumist migratsioonipoliitikasse esiteks nende üldise telekavaatamise ajaga ning teiseks nende teleuudistele ja päevakajaliste saadete vaatamisele pühendatud ajaga. 

Teadlaste hüpotees oli, et üleüldine telekavaatamine paneb inimesi toetama migratsioonipiiranguid ning see hüpotees leidis artiklis ka kinnitust. Samas spetsiifilisemalt teleuudiste vaatamine jällegi vähendas toetust migratsiooni piiravale poliitikale. 

Autorid toovad teleuudiste mõju põhjendusena välja, et uudistes on info tasakaalustatum ja seetõttu kujundavad inimesed migratsiooni piirava poliitika osas mitmekülgsema ja tasakaalustatuma hoiaku. 

Eesti elanikud toetasid piiranguid

Teise olulise tulemusena toovad teadlased välja, et üldine sotsiaalne usaldamatus ja tunnetatud etniline oht on kaks tegurit, mis mängivad rände hoiakute kujundamisel olulist rolli. Varem on migratsiooni suhtes hoiakute kujundamises peetud keskselt olulisemaks pigem sotsiaal-demograafilist tausta, nagu näiteks haridust, sissetulekut ja sugu. 

Teiste riikide võrdluses on ka Eesti inimesed pigem migratsiooni piirava poliitika toetajad – Eestist suuremat toetust piirangute suhtes väljendasid vaid Tšehhi elanikud. 

Rohkem asüülitaotlejaid

Kolmanda uurimisfookusena võtsid autorid arvesse iga riigi konteksti eraldi, et näha, kas üldine telekavaatamine suurendab toetust migratsioonivastasele poliitikale. 

Analüüs näitas, et asüülitaotlejate arvu muutus on tõesti seotud hoiakute muutusega migratsioonipoliitikas, mida vahendatakse televisioonis. Autorid järeldavad, et kui asüülitaotlejate arv kasvab, siis inimesed – osaliselt mõjutatuna televisioonist nähtust – kujundavad oma hoiaku migratsioonipiirangute suhtes grupisiseselt ehk omavahelises suhtluses. 

Need tulemused selgitavad, miks Eesti inimesed Euroopa rändekriisi ajal kujundasid migratsiooni piirava poliitika suhtes toetava seisukoha. Hollandlaste analüüs lubab arvata, et ka suhtumises Valgevene piiridel toimuvasse migratsioonikriisi on televisioonil oluline mõju. 

Selleks, et sotsiaalteadlastel oleks andmeid, mille pinnalt taolisi uuringuid teha, on väga oluline, et inimesed osaleksid küsitlustes. Eesti Teadusagentuuri toetatud Euroopa Sotsiaaluuringul on just praegu käimas küsitlusvoor. Tartu Ülikool ja statistikaamet, kes andmeid koguvad, paluvad uuringukutse saanud inimestel kindlasti osaleda – ainult nii on võimalik saada ühiskonnast terviklik pilt, mis aitab teha paremaid ja tõhusamaid otsuseid.