Õnnelikud töötajad on oma töös 11 protsenti produktiivsemad kui õnnetud töötajad ning nad saavad kõrgemat palka. Samas on sotsiaalteadlased kindlad, et õnn ei peitu rahas ega riigi majanduskasvus, vaid seda mõjutab terve rida tegureid. Näiteks loeb võimalus töötada meelepärasel kohal, tunda end ühiskonnas sotsiaalselt turvaliselt ning saada oma soovidele vastav haridus, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.

Elukestev õpe on võti õnnelikuks vanaduspõlveks ning seda on Briti teadlased ka püüdnud näidata. Siiski, kuni hiljutise ajani ei olnud seda analüüsitud teisi Euroopa riike hõlmava andmestiku pinnalt. Taoline võrdlus on iseäranis oluline, kuna Euroopa Liidu riikides on elukestva õppe osakaal väga erinev ning mõistagi erinevad riigid majandustaseme, haridusliku ja sotsiaalse konteksti poolest.

Näiteks EL-i niinimetatud noored liikmed ehk 2004. aastal liitunud Ida-Euroopa riigid torkavad silma muust Euroopast madalama elukestvas õppes osalemisega. Samas nende hulgast tõusevad esile Baltimaad, kus elukestvat õpet on keskmisel tasemel ehk rohkem kui mujal Ida-Euroopas. Samas ei jaotu see ühtlaselt eri rühmade vahel.

Soome = haridus + õnn?

On teada, et Põhjamaade heaoluühiskondades on inimesed õnnelikumad kui mujal Euroopas. Soome on maailma tipus nii haridusnäitajate, aga ka õnne poolest. Kuid kas haridus teeb õnnelikuks? Sellele küsimusele otsiski vastust Glasgow' Ülikooli teadlane Ellen Boeren, kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) andmeid.

ESSi andmed hõlmasid 19 302 Euroopa kodanikku, nende hulgas 1188 eestlast. Oskuste ja teadmiste täiendamise kohta info saamiseks küsiti inimestelt, kas nad on viimase aasta jooksul osalenud mõnel koolitusel, seminaril või konverentsil. Inimese isikliku õnnetunde väljaselgitamiseks paluti küsitletutel hinnata oma õnnetunnet skaalal ühest kümneni. Saadud andmeid analüüsiti võrdluses vanuse, soo, töötamise ja kõrgharidusega.

Uuringu tulemused näitavad, et inimesed, kes osalevad elukestvas õppes, on õnnelikumad, ükskõik kas nad õpivad juurde uusi erialasid või käivad täiend- ja huvikoolitustel.

Jooniselt on näha, et korrelatsioonikordaja on 0,73 ehk õnnelikkuse ja täiskasvanuhariduses osalemise määra vahel on seos. Riikides, kus täiskasvanuhariduses osalemise määr on suurem, on täiskasvanud ka õnnelikumad. Hollandi ja saksa keelt kõnelevate riikide täiskasvanud tunduvad keskmiselt õnnelikumad kui Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides. Eesti ja Sloveenia mõlemad näitajad on paremad kui teiste Ida-Euroopa riikide omad.

Siiski ei ole õppimine kindlasti ainus, mis teeb õnnelikuks. Arvesse tuleb võtta ka riigi konteksti.

Näiteks riikides, kus inimesed on võrdsemad ning kus üldine heaolutase on kõrgem, on inimesed õnnelikumad. Eeskujuks on taas Soome, kus inimesed on õnnelikud hoolimata sellest, kas nad on viimase aasta vältel osalenud täiendõppes. Uuringu autor tõstab esile, et Soome elanikel on nagunii suurem tõenäosus elu vältel täiendkoolitustel osaleda, kuna seal on üldiselt võrdsem võimalus haridusest osa saada.

Õppimine ja õnn on seotud

Riikides, kus eri vanuses inimestel on ebavõrdne ligipääs haridusele – näiteks Ungaris ja Bulgaarias – on inimesed ka vähem õnnelikud. Artiklis rõhutatakse, et neis kahes riigis torkab õnnelikkuse erinevus elukestvas õppes osalejate ja mitte-osalejate vahel iseäranis teravalt silma. Seega on õppimisel õnnetundes ikkagi siiski päris oluline roll.

Eestil oleks nendest uuringutest kasulik arvesse võtta teadmist, et riigi eri osades elavatel inimestel ei ole võrdseid võimalusi osaleda elukestvas õppes. Seetõttu oleks oluline kõigis piirkondades luua enesetäiendamise võimalusi nii haridusvõrgus kui ka töökohtadel ja kolmanda sektori organisatsioonides. Nii on suurem tõenäosus, et inimesed mingil hetkel oma elu vältel siiski osalevad ka elukestvas õppes ning on sealjuures õnnelikumad.

Ajakirjas European Educational Research Journal ilmunud artikkel tugineb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele, mille avalikkustamist toetab Eesti Teadusagentuur.