Uuring: liiga palju vaba aega on halb
Ehkki vaba aeg on igal juhul vajalik, osutab USA teadlaste uus uuring, et üle kahe tunni päevas võib olla liiga palju. Heaolu sõltub eeskätt hoopis sellest, kuidas inimene vaba aega sisustab. Uuringul on aga ka oma kitsaskohad.
Pennsylvania Ülikooli turunduse teadur Marissa Sharif ja kolleegid analüüsisid mitme veebiküsitluse ja katsega kogutud andmeid. Nende eesmärk oli leida seoseid vaba aja hulga ja isikliku heaolu vahel, vahendab ScienceAlert.
Varasematest uuringutest on teada, et suurema õnnetundega seostuvad aja väärtustamine raha asemel ja see, kui raha kulutatakse vaba aja tekitamiseks. Sharifi uurimisrühmal tekkis aga küsimus, kas hulganisti vaba aega ikkagi teeb inimese õnnelikuks.
Ajanappus jätab iseenesest inimese enesetundele jälje. Kes ei saa piisavalt puhata, taastuda ja meelt lahutada, tunneb end peagi ületöötanuna ja stressis. Uurijate sõnul osutab nende töö, et päevade kaupa vaba aega võib samamoodi viia kehva enesetundeni. Sel juhul võib inimesel vajaka jääda produktiivsusest ja sihist, mis vähendab tema rahulolu oma eluga.
Uurijad vaatasid aastatel 2012 ja 2013 kogutud 21 700 täiskasvanud ameeriklase kohta kogutud andmeid. Neist selgus, et inimestel, kelle oli rohkem vaba aega, oli kõrgem heaolu, kuid ainult teatud piirini. Sama tulemuse andis ka teine andmestik, mis koosnes aastatel 1992–2008 kogutud 14 000 tööealise ameeriklase vastustest.
Niisiis piisab uurijate sõnul õnnetundeks ka kahest tunnist vabast ajast päevas. Ühtlasi selgus andmetest, et üle viie sisustamata tunni päevas tegi inimesed hoopis õnnetuks.
Tähenduslik tühjus
Olgu vabade tundide arvuga, kuidas on, õnnetunne paistab sõltuvat eeskätt sellest, kuidas inimesed oma vaba aega kasutavad. Uurijate tehtud katsetes ilmnes, et liigse ajakülluse halb mõju oli väiksem, kui inimene väitis end vaba aega sisukalt kasutavat. Näiteks olid õnnelikumad need, kes tegid oma vabal ajal midagi produktiivset või osalesid kaasahaaravates suhtlustegevustes.
Uurijate sõnul oleneb inimese heaolu niisiis selgelt sellest, mitu tundi vaba aega inimesel päevas kasutada on ja kuidas ta need tunnid sisustab.
Tööl on paraku mitu kitsaskohta. Ehkki luubi alla võeti paljude inimeste andmed, on osa neist üpris vananenud, pärinedes ühismeediaeelsest ajast. Ühtlasi käisid kõik andmed ainult töönarkomaanidena tuntud ameeriklaste kohta. Katsetes pidid osalejad aga vaid ette kujutama, kuidas nad end tunneks, kui neil oleks rohkem või vähem vaba aega, mida erinevatel viisidel kulutada.
Küsimusele, kuhu jääb kahe ja viie tunni vahel vaba aja ideaalne hulk, ei saa uurijate sõnul selget vastust anda. Nimelt pole uuritud ajahulgad täpsed, vaid tuletatud umbkaudu paljude erinevate inimeste ajakasutuse kirjelduste põhjal.
Siiski saab iga lugeja uuringust kõrva taha panna, et ajakasutus on oluline. Selmet vaadata ringi ühismeedias, on tervisele kasulikum pühendada oma puhkehetked päeva jooksul sõprade ja perega suhtlemisele, pulsi kiirendamisele või teadlikule molutamisele.
2018. aastal kirjutasid sotsioloog Rowland Atkinson ja turundusuurija Mariann Hardey, et pidev ühismeedias ühenduses olemine hoopis vähendab inimese vaba aega. Argielu muredest pääsemiseks on aga vaja, et inimese päevas oleks ka hetki, kus ta saab segamatult omi mõtteid mõelda.
Samal ajal võib nauditavate tegevuste pidev kättesaadavus viia selleni, et inimesed naudivad neid tegevusi vähem. Nagu uus uuring ka viitab, on oluline leida õige tasakaal tähendusküllaste töötundide ja taastava puhkuse vahel. Kus see tasakaal täpselt asub, sõltub ilmselt inimesest, kuid igal juhul kehtib siin vanasõna "pill tuleb pika ilu peale".
Sharif ja kolleegid loodavad, et tulevikus uuritakse teemat täpsemalt edasi, sest inimese hinnangut oma heaolule mõjutab vaba aja kõrval veel terve rida tegureid.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology.
Toimetaja: Airika Harrik