Nüüd aga on rühm Saksa teadlasi otsustanud välja selgitada, kas heas seisundis looduskeskkonna ja inimeste õnnelikkuse vahel valitseb seos mitte ainult näiteks linnaosade võrdluses, vaid ka lausa üleeuroopalises mõõtkavas.

Selleks võtsid Joel Methorst Frankfurdi Goethe Ülikoolist ja ta kolleegid ette mõne aasta eest koostatud Euroopa elukvaliteedi uuringu, mis hõlmas 26 000 inimest 26 Euroopa riigist.

Sinna kõrvale vaatasid nad Euroopa linnuatlast, kus on näidatud, mitut liiki linde meie maailmajao ühes või teises paigas pesitseb.

Nad eeldasid, et lindude liigirikkus on tihedalt seotud ka üleüldise elurikkusega, nii et kus pesitseb rohkem linde, seal elutseb tõenäoliselt ka muude olendirühmade liike rohkem. Eks leidu ju linde ikka rohkem just looduslikel ja vaheldusrikastel maastikel.

Linnud sobivad teadlaste arvates üldise elurikkuse mõõdikuks hästi sellegi tõttu, et neid on isegi linnaaoludes suhteliselt lihtne märgata – vilkad sulelised jäävad kergesti silma, kui aga ka mitte, siis kostab kõrva nende laul või kraaksumine.

Kahe andmekogu kõrvutus näitas, et teadlased aimasid õigesti: mida rohkem elab eurooplase naabruses eri liiki linde, seda paremini on eurooplane oma eluga ka üleüldiselt rahul.

Methorst ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Ecological Economics, et elukeskkonna linnurikkus avaldab inimeste rahulolule pea sama tugevat mõju kui rahaline sissetulek.

Näiteks kui ümbruskonda asub elama 14 uut linnuliiki, siis kasvab inimeste rahulolu vähemalt sama palju, kui siis, kui leibkonna kuusissetulek suureneb 124 euro võrra.

Seetõttu on teadlaste sõnul päris kahju, et elurikkus Euroopas kahaneb.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.