Statistikaamet uurib ajakasutust iga kümne aasta tagant ja viimased andmed pärinevad aastast 2019–2021. Noorte ajakasutuse uuringus vaadati kaht vanuserühma: 10–14-aastaseid ja 15–24-aastaseid noori. Statistikaameti projektijuht Jana Bruns rääkis Raadio 2 saates "Pulss", et kooliskäimist ja magamist mitte arvestades jääb noortel vaba aega päevas umbes seitse tundi. Töötavatel täiskasvanutel jääb kohustustest vaba aega vähem kui viis tundi päevas.

Kõige enam kulutavad noored oma vaba aega mängimiseks. Silmas peetakse nii tavalist mängimist, näiteks nukkudega või peitust vms, aga ka arvutimänge. Samamoodi üksi mängimist ja kellegagi koos mängimist. Sellele järgneb videote ja televiisori vaatamine.

Uuringust selgus, et vanuserühmas 10–14 mängisid poisid oluliselt rohkem kui tüdrukud: keskmiselt 2 tundi ja 11 minutit päevas, tüdrukud aga 64 minutit. "See vahe on päris suur ja vanusega mängimine väheneb. 15–24-aastased noormehed mängivad tund ja 21 minutit, neiud mängivad 14 minutit," ütles Bruns.

Millega noored tüdrukud tegelevad, kui mängimisest aega üle jääb? Brunsi sõnul kulub neil rohkem aega majapidamistöödele, aga noored neiud õpivad ka oluliselt kauem kui poisid. Kui 10–14 aasta vanused lapsed kulutavad õppimisele enam-vähem sama palju aega, olenemata soost, siis vanemaks saades õpivad tüdrukud kolmandiku võrra kauem.

Bruns rääkis, et kui võrrelda õppimisele kulutatavat aega 20 aasta taguse ajaga, siis praegu õpivad noored tund aega rohkem. "Ma ei ole sellele päris head selgitust leidnud. Kolleegidega arutasime, et äkki see tuleb sellest, et nüüd on lihtsalt rohkem õppimisvõimalusi. Näiteks saab ju interneti abil õppida," lausus ta.

Nooremas vanuserühmas teevad poisid tüdrukutega üsna võrdselt majapidamistöid (poisid 47 minutit päevas ja tüdrukud tund ja seitse minutit). Vanemas vanuserühmas lähevad aga vahed suuremaks: poisid kulutavad majapidamistöödele tund aega, tüdrukud kaks tundi. Majapidamistööde hulka kuuluvad näiteks loomade eest hoolitsemine, aiatööd jms. Kui poisid pigem koristavad, siis tüdrukud teevad süüa.

Bruns ütles, et kui vaadata kõiki vanuserühmi, siis üldine seaduspära järgi teevadki naised kodutöid rohkem kui mehed. "Poisid ja mehed teevad pigem selliseid kodutöid, mis on hop ja tehtud, naised täidavad rohkem rutiinsemaid ülesandeid," sõnas ta. Mehed teevad pigem parandus- ja remonttöid, naiste töö paistab uuringu järgi olevat söögitegemine. Enam-vähem võrdselt käivad naised ja mehed poes, teevad aiatöid ja tegelevad perega.

Veel 20 aastat tagasi kulutasid inimesed kodutöödele Brunsi sõnul märksa rohkem aega. See võib tuleneda sellest, et üha enam aitavad erinevad kodumasinad mitmeid töid lihtsamalt ja kiiremalt teha või teevad need sootuks inimeste eest ära.

Uuringus vaadati sedagi, kui palju suhtlevad noored teiste inimestega, kas siis sõprade või pereliikmetega ja seda nii silmast silma kui ka interneti vahendusel. Selgus, et 10–14-aastased poisid suhtlevad päevas 17 minutit, sama vanad tüdrukud 59 minutit.

Ajakasutuse uuring tehti nõnda, et inimesed pidid pidama justkui päevikut ja kirjutama eri lahtritesse, mida nad parasjagu tegid. "Me arvame, et kui poiss paneb kirja, et ta mängib, siis ta ei teadvusta, et suhtleb samal ajal oma sõpradega. Kui on kaks tegevust koos, siis tüdruk pigem paneb kirja, et ta suhtleb," lausus ta.

Noored liiguvad küll

Kui sageli räägitakse, et noored liiguvad väga vähe, siis statistikaameti ajakasutuse uuringu järgi ei ole olukord üldse nii murettekitav, kui võiks arvata. Maailma Terviseorganisatsioon soovituse kohaselt peaksid  5–17-aastased lapsed iga päev aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit. "Meie uuring näitab, et 10–14-aastased noored liiguvad päevas 61 minutit ehk siis täpselt nii palju, kui soovitatakse. 15–24-aastased noormehed liiguvad 58 minutit ja neiud 41 minutit. Natukene vähem hakatakse liikuma siis, kui inimesed tööl käima hakkavad, aga pensioniikka jõudes liikumine jällegi suureneb," sõnas Bruns.

Kuna ajakasutuse uuringu puhul peavad inimesed päevikut täitma, siis Bruns ei usu, et lapsed oleksid seal oma ajakasutuse kohta valetanud. "Kõige noorem vanuserühm ilmselt ikka vajab vanemate abi päeviku täitmisel," ütles ta.

Samamoodi ei ole uuringu järgi lastel puudu unetundidest ja lapsed ei ole viimase 20 aasta jooksul hakanud vähem magama. "Räägitakse, et lapsed mängivad öö läbi nutiseadmes, aga tegelikult see nii ei ole," ütles Bruns.

Kui üks müüt tõele vastab, siis see on statistikaameti uuringu järgi see, et lapsed ei loe. Fakt leidis ajakasutuse uuringus kinnitust: 10–14-aastased poisid loevad keskmiselt kuus minutit päevas, tüdrukud 27 minutit päevas. Brunsi sõnul võib tüdrukute suurem lugemine sellest, et nad õpivad rohkem. 15–24-aastased noormehed loevad kaheksa minutit, neiud 20 minutit. Arvestatud oli igasugust lugemist, mitte ainult raamatute lugemist.  

Bruns ütles, et uuringust tuli selgelt välja, et noored eelistavad pigem videoid vaadata kui lugeda. "Kui varem sai infot lugedes, siis nüüd saab videoid vaadates täpselt sama teabe kätte," ütles ta.