Arvestades, et 12-aastaste laste normuneaeg on vähemalt üheksa tundi, vastas sellele kriteeriumile ligi kolmandik Eesti lastest. Kriitiliselt vähe ehk alla seitsme tunni magas 14 protsenti lastest.

Kuigi uuringust ei selgu otseselt vähese uneaja põhjused, äratasid uurijate tähelepanu mõned seosed. Nimelt magavad kauem ehk vähemalt kaheksa tundi need lapsed, kes veedavad sagedamini aega koos oma perega ning kelle pereliikmed hoolivad ja aitavad lapsi mure korral. Vähem magasid lapsed, kes veedavad perega vähem aega ega pea oma pereliikmeid väga või üldse mitte toetavateks või kelle meelest pole perega nii hea koos olla.

Samuti on lapse uneajaga seotud see, kui palju õpetaja lapsest hoolib ja kuivõrd aitab ta last koolis mure korral. Kauem magavad needki lapsed, kes saavad nii kodus kui ka koolis osaleda oma elu puudutavate otsuste tegemisel. "Ühesõnaga, kui laps kogeb kodus ja koolis hoolimist ja tuge ning temaga arvestatakse kui subjektiga, siis tunneb ta end ka hästi ja turvaliselt ning magab kauem," võtab tulemused kokku Kadri Soo, üks uuringu tegijatest.

Seevastu kasutavad vähem magavad lapsed sagedamini sotsiaalmeediat. Näiteks lastest, kes lähevad magama enne kella kümmet õhtul, kasutab seda igapäevaselt 64 protsenti. Pärast südaööd magama minevatest lastest teeb seda 86 protsenti. Tulemused näitasid ühtlasi, et koolitööde tegemine ei tähenda lühemat uneaega. Isegi vastupidi – pikema uneajaga lapsed õpivad iga päev rohkem.

"Eelnevad tulemused viitavad, et vähese uneajaga lapsed tunnevad end rohkem peres üksikuna, mistõttu otsivad nad seltsi internetist, sealsest meelelahutusest ja netisõpradelt, juhul, kui nad on sõbrad," nendib Kadri Soo.

Laste heaolu uurimisgrupi juht Dagmar Kutsar lisab, et uuris koos üliõpilastega laste toimetulekut eriolukorra ajal. "Valdavalt tõid lapsed välja eriolukorra ajal isikliku ajajuhtimise harjutamise. Laps saab endale lubada hommikust pikemat und ning ärgates paindlikult oma tegevusi planeerida. Kuna distantsõppel on palju arvutikasutust, siis selle ahvatlused paistavad olema kahanenud," räägib Kutsar eriolukorra mõjust laste ajakasutusele.

Eluga rahulolu

Lisaks uneaja ja eluga rahulolu seostele selgus uuringust, et oma eluga kõige enam rahul olevad 12-aastased lapsed elavad Balkanimaades, Lõuna-Euroopa riikides, aga ka Israelis ja Norras. Keskmiselt vähem on oma eluga rahul lapsed Kagu-Aasias ja Brasiilias. Riikide keskmine hinnang on 8,7 üheteistpallisel (0–11) skaalal.

Eesti laste eluga rahulolu on samaväärne riikide keskmisega ning sarnaneb väga Soome, Poola ja Saksamaa laste eluga rahulolu tasemega. Riikide peale kokku keskmiselt 54 protsenti 12-aastastest lastest oma eluga täiesti rahul. Eesti lastest on täiesti rahul 52 protsenti, Soomes 46 protsenti.

Laste heaolus mängivad olulist rolli kodu, sõbrad ja kool. Euroopa riikide võrdluses hindavad oma suhteid kodus kõige kõrgemalt Albaania 12-aastased lapsed, aga ka Norra ja Ungari lapsed. Keskmiselt kõige madalamad hinnangud on Venemaa, Saksamaa, Itaalia ja Walesi lastel. Eesti lapsed hindavad Euroopa keskmisest kõrgemalt perega koos olemist, madalamaks aga vanemate valmisolekut nende arvamust kuulda võtta. Eesti lapsed arvavad sarnaselt Euroopa keskmisele tulemusele, et sõbrad käituvad nendega hästi. Seevastu sõpradelt saavad Eesti lapsed vähem abi kui paljude teiste Euroopa riikide lapsed.

Samas on Eesti lapsed rohkem rahul pere ja sõpradega kui suhetega koolis ja õpetajate suhtumisega neisse. Eesti laste koolile antud heaoluhinnangud on madalamad kui Euroopa keskmised näitajad. Eesti lapsed nõustuvad kõige vähem sellega, et õpetajad kuulavad neid ja arvestavad seda, mida nad räägivad. Kooliga seotud asjadest hindavad Eesti lapsed kõrgemalt turvalisust.

Samas on Eesti lapsed keskmiselt kriitilisemad klassikaaslaste suhtes: nende rahuloluhinnang klassikaaslastele on üks Euroopa madalamaid. Eriolukord paistab aga olevat tõstnud klassikaaslaste väärtust Eesti laste silmis.

"Sõbra väärtust tunned siis, kui temaga ei saa tavapäraselt suhelda. Eriolukorra ajal selgus laste ütlustest, et enim tunnevad nad vajadust sõpradega otsesuhtlemise järele, mistõttu oleks parim lahendus, kui nad saaksid õppetööle kooli naasta. Kui rääkida heaolust üldisemalt, siis üldiselt lapsed ei tunnista suurt heaolu langust, kuid toovad eriolukorras välja senisest suurema koduse närvitsemise ja koolitööde suurenenud mahust tuleneva stressi. Samas heaolu tõstab perega koosolemine ja koostegutsemine," rääkis Kutsar.

Laste heaolu uuringu "Children's Worlds" kolmandas laines, mis viidi läbi aastal 2018, osales 128 788 last 35 riigist. Vastasid 2., 4. ja 6. klassi õpilased, kes on enamasti vastavalt 8-, 10- ja 12-aastased. Eestis tehti uuring 42 koolis (sh täielikult või osaliselt vene õppekeelega koolid) ning ankeedi täitis 3150 last, mis moodustab kõikidest Eesti samavanuselistest lastest 7-8 protseni ning on vanusegrupi suhtes esinduslik. Kaks kolmandikku vastanutest täitis ankeedi eesti keeles, kolmandik vene keeles. Eesti uuringu korraldas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste ja perede heaolu uurimisrühm 2017/2018. õppeaasta sügistalvel.