Aastatel 2013–2014 korraldas rahvusvaheline laste heaolu indikaatorite ühing laste subjektiivse heaolu uuringu. Muuhulgas uuriti seal laste harjumust lugeda vabatahtlikult nii-öelda oma lõbuks, mitte sellepärast, et koolis kästakse või vanemad sunnivad. Eestis tegi uuringu Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste ja perede heaolu uurimisrühm Dagmar Kutsari eestvedamisel. Nagu mujal maailmas, küsitleti ka Eestis kaheksa-, kümne- ja 12-aastaseid lapsi. Kokku uuriti Eestis üle 3000 lapse.

Uuringu järgi olid Eesti lapsed üldiselt päris tublid lugejad: tervelt kolmandik vastajatest luges vabatahtlikult pea iga päev. Siiski on näha ka erisusi. Tüdrukud loevad oma lõbuks poistest enam ning nooremad omakorda vanematest lastest rohkem. Kui tüdrukute hulgas oli igapäevaseid lugejaid 36 protsenti, siis poistest kuulus sinna gruppi kõigest 26 protsenti. Samuti oli poiste hulgas suurem hulk neid, kes vastasid, et nad ei loe vabatahtlikult raamatuid peaaegu mitte kunagi. Üliharva loeb raamatuid lausa kolmandik küsimustikule vastanud poistest.

Kas vanus mõjutab laste lugemist?

Uuringu järgi oli enim lugemishuvilisi kaheksa-aastaste laste hulgas. Selles vanuserühmas vastas 44 protsenti lastest, et nad loevad iga päev. Ilmselt on 1.–2. klassi lastes kergem lugemishimu tekitada ja lihtsam sobivamat kirjandust leida. Uurijate sõnul on kahjuks näha, et vanemaks saades laste lugemishuvi raugeb. 12-aastaste vastajate hulgast luges iga päev raamatuid kõigest viiendik.

Koolirõõm ja head suhted toetavad laste lugemissoovi

Uuringus selgus, et need lapsed, kes käivad hea meelega koolis, on ka usinamad lugejad. Pea pooled lastest, kellele meeldib koolis käia, loevad ka oma lõbuks pea iga päev. Samas, pooled nendest lastest, kellele üldse koolis käia ei meeldi, ei loe ka oma lõbuks raamatuid.

Samuti paistis, et lapsi innustavad lugema soojad peresuhted. Tervelt kaks kolmandikku pereeluga rahulolevatest ja vanematelt toetust ja mõistmist saavatest lastest loeb raamatuid hea meelega. Sõbrad mõjutavad samuti: kolmveerand lastest, kes leidsid, et neil on piisavalt sõpru, armastasid ka lugeda. Samas, kõrvalejäetuna tundvatest lastest luges ainult kümnendik küsitletutest.

Milles võivad olla põhjused?

Kindlasti konkureerib lugemine teiste meelelahutusviisidega, näiteks televiisori vaatamisega. Uuringu tegemise ajal polnud nutiseadmed laste hulgas veel nii levinud kui tänasel päeval ning teleri vaatamine võttis laste ajast üpris suure osa. Ligi 80 protsenti lastest vaatas seda pea iga päev. Uuringust selgus, et lugemine konkureeribki kõige rohkem teleri vaatamisega, kuna aktiivsete telerivaatajate hulgas oli ka oluliselt vähem lugemishuvilisi lapsi. Seega mida enam vaatas laps televiisorit, seda vähem pühendas ta aega lugemisele.

Samasugune seos tuli esile ka arvutikasutamise ning lugemise vahel. Mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem veedavad nad aega arvutis mängides või seal muul viisil meelt lahutades. Nõnda jääb lugemine oluliselt tagaplaanile. 13-aastastest lastest, kes kasutasid arvutit iga päev või peaaegu iga päev, väitsid 35 protsenti, et nad loevad oma lõbuks harva või ei loe mitte kunagi. Samas kaheksa-aastastest arvutit harva või mitte kunagi kasutatavatest lastest väitsid 36 protsenti, et nad loevad oma lõbuks iga päev või peaaegu iga päev. See on täpselt vastupidine tulemus võrreldes 13-aastaste lastega.

Samas näib, et liikumine ja spordi tegemine ei takista kuidagi laste lugemist. Nimelt, pea kaks kolmandikku lastest, kes tegelevad iga päev spordi või liikumisega, vastasid, et armastavad ka igapäevaselt oma lõbuks lugeda. Küll aga oli näha seda, et mida enam lapsed huviringides osalevad, seda vähem nad loevad. Tõenäoliselt tuleneb see laste piiratud ajaressursist ja vajadusest jagada end kooli- ja kodutööde, sõprade ja pere vahel.

Positiivsena toovad uurijad esile, et oma lõbuks loetavatest raamatutest Eesti lastel puudust pole. Nimelt 96 protsenti kõigist vastajatest väitis, et neil on kodus piisavalt raamatuid, mida oma lõbuks lugeda. Raamatute olemasolu iseenesest ei olnud aga ajendiks laste sagedasemale või harvemale lugemisharjumusele. Uurijaid pani mõtlema, aga tõsiasi, et üle neljandiku küsitlusele vastanud lastest ei loe peaaegu kunagi oma lõbuks raamatuid.

Suures plaanis on Eesti lapsed siiski tublid iganädalased raamatulugejad, leidsid uurijad. Mida rõõmsamalt, turvalisemalt ja eluga rahulolevamalt laps end tunneb, ning mida paremad on tema pere- ja sõprussuhted, seda enam ta oma lõbuks ka loeb.

Artikkel on koostatud 2013.-2014. aasta rahvusvahelise laste heaolu uuringu põhjal. Uuringu andmeid analüüsisid Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid Sandra Sommer, Kadri Steinbach, Katrin Volman ja Merle Rüütel õppeaine "Andmete esitamine ja tõlgendamine" raames.