Doktoritöö: täiskasvanu otsib ülikooliõpingutelt mitmekesist tähendust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Täiskasvanud üliõpilased ootavad koolis võrdväärseid suhteid, vastastikkust lugupidamist ja kaasatust õppeprotsessi.
Täiskasvanud üliõpilased ootavad koolis võrdväärseid suhteid, vastastikkust lugupidamist ja kaasatust õppeprotsessi. Autor/allikas: Nathan Dumlao/Unsplash

Täiskasvanud üliõpilased tahavad õpingute ajal olla kaasatud, rohkem suhelda ja koostöiselt õppida, selgub Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorandi Katrin Karu doktoritööst.

Veel paarkümmend aastat tagasi oli kõrghariduses tüüpiline üliõpilane 18–25-aastane. Nüüd õpivad ülikoolides eri vanuses inimesed, kellel on unikaalsed õpi-, töö- ja elukogemused ning arenguvajadused. Kujunenud olukord seab ülikooliõppele varasemast suurema ootuse ja vastutuse. Arvestada tuleb üliõpilaste mitmekesisusega, toetada täiskasvanud õppijat ja leida tulemuslikke viise ülikoolis õpetamiseks.

Katrin Karu uuris üliõpilaste kogemusi ja arusaamu andragoogilistest käsitlustest lähtuvalt. Doktoritööst selgus, et üliõpilased annavad õppimisele ülikoolis enim omandamise tähenduse.  Nende ootus on õpitut kohe rakendada, et lahendada erialaste teadmiste abil probleeme. "Vähem kogetakse kaasatust, võimalusi suhtlemiseks ja interaktsiooniks," kinnitas doktorant.

Samas tõid täiskasvanud üliõpilased välja, et õpetamist mõistakse interaktiivse tegevusena, mis on kahepoolne protsess, kuhu soovitakse panustada. "Uurimusest tuleb välja, et õpetamisele otsitakse mitmekesisemat tähendust, sest õpetamine ei ole ühepoolne tegevus, näiteks maha lugemine või oma arusaama pealsurumine. Üliõpilased ootavad võrdväärseid suhteid, vastastikkust lugupidamist ja kaasatust õppeprotsessi," sõnas Karu.

Üliõpilased soovivad olla õppimises ka võimalikult aktiivsed, ennastjuhtivad ja võtta vastutus. Vastuolulisena kogetakse õpisituatsioone, kus jäädakse passiivse vastuvõtja rolli ja pelgalt sooritajateks.

Katrin Karu väitekiri näitab, et õppimine ja õpetamine ülikoolis on ühistegevus, kus üksteiselt õpitakse ja otsitakse koos õpitule tähendust.

Väitekirja jaoks koostas Katrin Karu ülikooliõppe andragoogilise mudeli, mis toetub doktoritöö olulisematele teoreetilistele seisukohtadele ja tulemustele. Karu usub, et mudeli rakendamine annab edaspidi olulist sisendit õppekava arendajatele, õppejõududele ja üliõpilastele, seda eelkõige õppejõudude professionaalse arengu ning ülikooli õpikultuuri kujundamisel, et üliõpilasi kui õppijaid paremini mõista.

Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli dotsent Larissa Jõgi. Oponendid on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dotsent Taimi Tulva ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia dotsent Marvi Remmik. Töö "Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade" on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: