Ülevaade: milliseid uusi õppesuundi toob ülikoolidesse sügis?
Muutuv maailm vajab asjatundjaid uutel elualadel. Sügisest saab Eesti ülikoolides õppida nii andmeteadust ja meediainnovatsiooni kui ka keskkonnasäästlikku kalandust ja tippjuhtimist. Kui e-õppe osakaal üha kasvab, siis välistudengite vastuvõtt võib takerduda koroonapiirangutesse.
Uusi õppekavasid avatakse Eesti ülikoolides sel sügisel üksteist. Neli uut õppekava alustab Tartu Ülikoolis, kolm Tallinna Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Estonian Business Schoolis avatakse kõigis üks uus õppekava. Muutuste tuuli puhub ka Eesti Muusika ja Teatriakadeemias ning Lennuakadeemias, kus muutub mõne õppekava struktuur.
Uued tulijad magistriõppes
Tartu Ülikooli nelja uue õppekava seas saab päris uueks lugeda andmeteaduse magistriõppekava. Kava võitis majandusministeeriumi hanke andmeteaduse ja tehisintellekti asjatundjate koolitamiseks, sest viimaseid ootavad tööturul paljud ettevõtted ja riigiasutused.
Lisaks andmeteaduse kavale avab Tartu Ülikool veel kolm eestikeelset magistriõppekava. Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava on sessioonõppes ja mõeldud inimestele, keda huvitab kogukondade arendamine inimeste sotsiaalse heaolu tõstmiseks. Etenduskunstide õppekava seob endasse kolm varasemat teatriga seotud õppekava ning võimaldab õppida näitlejaks, lavastajaks, tantsuõpetajaks, tehniliseks produtsendiks või visuaaltehnoloogiks. Kultuuripärandiloovrakenduste õppekava liidab ühte varasemad pärimusmuusika ja päranditehnoloogia kavad andmaks tudengitele distsipliinidevahelist kogemust.
Tallinna Ülikool panustab sügisest uutele inglisekeelsetele magistriõppekavadele. Koostöös Küprose Tehnikaülikooliga avatakse õppekava interaktsioonidisainist, mis põhineb täiesti e-õppel. Kava pakub uuringupõhist vaadet interaktiivsete, tarkvara- ja tehniliste süsteemide kujundamisel ning on valitud omasuguste seas kümne maailma parima sekka.
BFMi valik täieneb ekraanimeedia ja innovatsiooni õppekavaga, mis õpetab juhtima muutusi meediatööstuses ning sealseid probleeme uuenduslikult lahendama. Heaolu ja tervisekäitumise kava koolitab asjatundjaid, kes oskaks teadlikult kujundada inimeste heaolu ning aitaks luua Eestis sallivat elukeskkonda. Taas saab õppida soome keele õpetajaks, üle aasta on avatud suulise tõlke õppekava. Bakalaureuseastmes saab tänavu sisse astuda filmikunsti õppekavale.
Eesti Maaülikoolis avatakse üks uus õppekava bakalaureuseastmes. Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekava keskendub vee- ja kalavarude säästvale majandamisele. Ühtlasi õpitakse seal erinevate ökosüsteemide ning bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist. Samuti seda, kuidas kohaneda kliimamuutustega ja vähendada nende mõju.
Tallinna Tehnikaülikoolis oli mõne aasta eest õppekavareform, mille uutel kavadel on sel kevadel oodata esimesi lõpetajaid. Tänavu avab ülikool siiski uue ingliskeelse ettevõtliku juhtimise magistriõppekava. Majandusteaduskonna dekaan Enn Listra on õppekava kirjeldades öelnud, et see on suunatud kõrgtaseme juhtide kasvatamisele, ning et sisseastumisel loeb ennekõike õppuri varasem töökogemus.
Eesti Kunstiakadeemias alustab ingliskeelne graafilise disaini magistriõppekava. Õppekavas vaadatakse graafilist disaini laiemalt kui asjade avaldamise viisi. Tudengid saavad lisaks traditsioonilisele graafikaõppele anda välja tekste, korraldada loenguid ja töötubasid. Samuti uueneb tootedisaini magistriõppekava, kus õpe hakkab keskenduma jäätkusuutlikule disainile ning ringmajanduse põhimõtetele.
Estonian Business Schoolis (EBS) avatakse sügisest uus bakalaureuseastme õppekava ettevõtlusest digiajastul. Kava on olemuselt nagu ärisimulaator, kus läbitakse kolme aasta jooksul kõik ettevõtlusprotsessi etapid äriidee sünnist kuni ettevõtte asutamise ja programmi lõpuks selle likvideerimiseni. Lisaks saab EBSis sügisest omandada mitmel alal nanokraadi ehk 15 ainepunktist koosnevat moodulit. Nanokraadi omandamisel läbib õppur vähem kui poole aastaga ametlikult kindla osa kraadiõppekavast.
Midagi uut, midagi vana...
Mõneti uueks saab lugeda ka muudetud või uuendatud ülesehitusega õppekavasid. Eesti Lennuakadeemia avab nõnda sügisest kolmeaastase lennunduskorralduse õppekava, mis asendab varasema nelja-aastase lennundusettevõtte käitamise kava. Kava annab õppijale teadmisi lennundusettevõtte juhtimisest ja arendamisest.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) õppekavad muutuvad ülikooli struktuurireformi järel. Muusika valdkonnas avatakse nii eesti kui ka inglisekeelsena eraldi heliloomingu ja muusikatehnoloogia, jazz- ja pärimusmuusika ning jazz- ja improvisatsioonilise muusika õppekavad. Varem loeti need suundadeks eestikeelses muusika interpretatsiooni ja inglisekeelses muusika õppekavas.
EMTAs on põhjalikult uuendatud kaht õppekava. Koos Estonian Business Schooliga toimiv kultuurikorralduse magistriõppekava ained muutuvad mahukamaks ja kava ise tööeluga seotumaks. Lavakunsti bakalaureuseõppekava keskendub üksiti vaid näitleja õppesuunale ning panustab koostöösse Venemaa ja Euroopa teatrikoolidega.
Milliseks kujuneb välistudengite osakaal?
Koroonakriis on vajutanud oma jälje riikidevahelisele liikumisvabadusele. Selles valguses ei julge ülikoolide õppeosakondade esindajad suuri ennustusi välistudengite vastuvõtu kohta teha.
Välistudengite vastuvõtt on lõppenud Eesti Kunstiakadeemias (EKA), kus tudeng pidi oma õppimatuleku kinnitama 7. aprilliks. EKA kommunikatsiooni osakonna juhataja Solveig Jahnke sõnul on oma kohast loobunud vaid üksikud tudengid ning seda rahalistel põhjustel. Välistudengite huvi peegeldus ka uue õppekava konkursil, kus kümnele kohale kandideeris 74 tudengit kõigist maailmajagudest.
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul ootab ülikool õppima kokku umbes 3000 üliõpilast. Inglisekeelsetele kavadele oodatakse 500 tudengit, kellest umbes 100 tuleks Eestist, 100 Euroopa Liidust ning ülejäänud 300 väljaspoolt Euroopa Liitu. Eestikeelsetele õppekavadele oodatakse Volli sõnul umbes 2300-2500 üliõpilast.
Nii Tallinna Ülikooli kui ka Eesti Maaülikooli (EMÜ) esindajate sõnul on veel vara välistudengite osakaalu hinnata. EMÜ õppeosakonna välissuhete peaspetsialisti Eda Tursa sõnul näib hetkel, et välistudengite vastuvõtt jääb mullusega võrreldes samale tasemele. Ometi ennustab ta, et nende vastuvõtt kujuneb problemaatiliseks: Euroopa Liidust tulevatel tudengitel ehk vähem, kuid väljastpoolt tulijatega küll.
"Kuna need tudengid peavad kõigepealt taotlema Eesti viisa, siis sõltub kõik eelkõige sellest, millal avavad piirid need väljaspool Euroopa Liitu asuvad riigid, kus paiknevad Eesti saatkonnad. Kui tudengid augusti lõpuks Eestisse ei jõua, siis oleme osadel õppekavadel valmis alustama õppetööd ka veebruaris. Kus see võimalik ei ole, on välistudengid oodatud õppima 2021/2022 õppeaastal," ütleb Tursk.