Eriolukord surus igas vanuses inimesed mitmeks kuuks koduseinte vahele. Mõistmaks, millise jälje võis jätta  eriolukord laste ja noorte psüühikale, tegid Bathi Ülikooli teadlased ülevaateuuringu. Nad töötasid läbi 60 varasemat uurimust, kus käsitleti 4–21-aastaste noorte isolatsiooni, üksinduse ja vaimse tervise vahelisi seoseid.

Ülevaateuuringust selgus, et üksildasel noorel võib tekkida tulevikus depressioon kolm korda tõenäolisemalt, kui tema seltsival eakaaslasel. Samuti selgus, et üksi veedetud kuud võivad mõjutada noore inimese vaimset tervist veel vähemalt üheksa aastat peale isolatsiooni lõppu. Tulevikus võivad need noored vajada senisest enam kliinilise psühholoogi abi.

Lisaks leidsid teadlased seose üksinduse ajalise kestuse ja halva mõju vahel. Laste vaimsele tervisele mõjus halvasti pikaleveniv üksindus. Üksinduse intensiivsusel nii suurt mõju ei olnud. Bathi Ülikooli psühholoogia osakonna kliinilise psühholoogi Maria Loadese sõnul tähendab see, et lapsed tuleks eriolukorrast välja tuua võimalikult kiiresti. 

Teadlased saatsid Suurbritannia haridusministrile Gavin Williamsonile avaliku pöördumise samal päeval, kui riigis avati uuesti koolid. Pöördumises juhtisid teadlased ministri tähelepanu kolmele asjaolule. Esiteks tuleks piirangute lõdvendamisel jätta lastele piisavalt aega omavahel mängimiseks, olgu siis koolis või kodus. Teiseks peaks koole varustama ressursside ja juhistega, kuidas lastele üleminekuajal emotsionaalset tuge pakkuda ning õpet mängulisemaks muuta. Kolmandaks tuleks mängimise kasulikku emotsionaalset mõju avalikkuses rohkem esile tuua.

Ülevaateuuring ilmus ajakirjas Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry.