Kui traditsiooniliselt nähakse last kui tulevast täiskasvanut, siis kaasaegsema käsitluse kohaselt on laps ja tema arvamused olulised just praeguses ajahetkes. Viimasel käsitlusel tugineb suuresti ka Children's Worlds uuring, milles tähtsustatakse ja uuritakse laste heaolu nende praeguses eluhetkes, sest leitakse, et laps on eakohaselt küps toimija ning tähendusi loov isik.

Juba 2011. aastal toodi laste ja perede arengukavas välja probleem, et kuigi suurem osa eestlastest nõustus, et lastega tuleks suhelda samaväärselt kui täiskasvanutega, siis pooled vanematest leidsid, et laste arvamust võib küll kuulata, kuid sellega ei pea arvestama. Üheksa aastat tagasi peeti eestlaste teadlikkust laste õigustest madalaks.

Üheks tulevaseks eesmärgiks seati vähendada vanemate seas seisukohta, et laste arvamus ei ole oluline, sest ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis on sätestatud kohustus tagada lapsele iseseisev seisukohavõtt ning õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes.

Seitse aastat tagasi uuriti 8-, 10- ja 12-aastastelt lastelt, kas nende arvates võtavad vanemad neid kuulda. Tuli välja, et vaid veidi üle poole lastest arvasid, et vanemad kuulavad neid ning võtavad nende arvamust arvesse.

Iga kümnes laps oli rahulolematu, sest vanemad ei kuula neid ega võta nende arvamust arvesse. Kaks aastat tagasi läbi viidud uuringu tulemused olid väga sarnased. Seega on näha, et vanemate teadlikkus laste õigustest ei näita erilist tõusutrendi, ning laste arvamust ei arvestata ikka veel piisavalt. Lisaks on laste jaoks oluline et vanemad nende arvamusega arvestaksid, isegi siis, kui laps on alles väike.

Psühholoog Auli Andersalu-Targo põhjendab laste näilist kuulamist sellega, et kuigi vanemad mõistavad laste kuulamise ja nendega arvestamise olulisust, jäävad nad raskustesse, sest neil on oma lapsepõlvest vähe sarnaseid kogemusi.

"Praeguse aja lapsevanemad tahavad kahtlemata oma lastesse suhtuda armastavalt ja hoolivalt, kuid sageli ei oska seda teha. Paljud püüavad oma vanematest erineval moel ise lapsevanemad olla, sest nad mõistavad, et nii oleks parem ja peavad uute oskuste, näiteks aktiivne kuulamine õppimiseks teadlikult pingutama," ütles Andersalu-Targo.

Lapsed teavad, et neil on õigused

Eesti lapsed teavad fakti, et neil on õigused. Lastelt uuriti nende õiguste täitmise kohta ning selgus, et enim on täidetud õigus olla oma kodus hoitud. Suurem osa lastest leiab, et saab elada koos hoolivate ja armastavate vanematega. Lisaks leidsid lapsed, et tagatud on õigus arendada oma võimeid ja andeid. Õigus teha eakohaseid otsuseid ja neid ellu viia ning kaasa rääkida oma elu puudutavate otsuste tegemisel on täidetud üle poole lastest.

Kõige vähem on laste sõnul täidetud aga kõiki õigusi läbiv õiglase kohtlemise põhimõte – ligi kümnendiku laste arvates ei kohelda neid õiglaselt siis, kui nad on teinud midagi valesti.

Uuring näitab, et kui üle poole 10-aastastest vastanutest arvab, et täiskasvanud arvestavad nende õigustega, siis samal arvamusel on vaid veerand 12-aastastest vastanutest. Iga kümnes 12-aastane leiab, et täiskasvanud ei arvesta nende õigustega üldse. 

Pere majandusliku seisu pärast muretsevad enim kõige nooremad

Ühiskonna heaolu kirjeldab ühe näitajana vaesuse määr. Mida vähem inimesi elab vaesuses, seda kõrgem on ühiskonna heaolu. Vaesus võib lastel põhjustada terviseprobleeme, madalat enesehinnangut, käitumisprobleeme ja väheseid arenemisega seotud võimalusi.

Täiskasvanute hinnangul on laste heaks arenguks oluline vajalike asjade olemasolu nagu näiteks koolitarbed, korralikud riided, telefon ning raha olulisteks ettevõtmisteks. Õnneks näitavad laste heaolu uuringud, et pea kõikidel lastel on need ka olemas. Enamik lastest saavad enda sõnul raha koolireisideks ja üritusteks, ent taskuraha saajaid on vähem – iga kümnes laps ei saa vanematelt üldse taskuraha.

Üllataval kombel on uuringute kohaselt just 8-aastased lapsed need, kes muretsevad perekonna majandusliku seisu pärast kõige rohkem. Neist ligikaudu 25 protsenti väljendasid muret pere rahaasjade pärast. Vanemate laste seas on muretsejaid vähem ning näiteks 12-aastaseks saades tunneb pere rahalise seisu pärast pidevalt muret vaid 10% lastest.

See tekitab küsimuse, et miks tekib olukord, kus nooremad lapsed muretsevad pere majandusliku olukorra pärast rohkem kui vanemad lapsed. Loogiliselt võiks trend olla vastupidine – mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkab ta mõistma rahaga seotud probleeme ning selle pärast ka rohkem muretsema. 

Psühholoogi Auli Andersalu-Targo sõnul on küsimusele, miks nooremad lapsed rohkem pere majandusliku seisu pärast muretsevad raskem mõistlikku seletust anda. "Kuna väiksematel on vähem isiklikke kogemusi seoses raha kasutamisega ning teadmatus ja segadus suurendavad ärevust, võib põhjus peituda just selles. Kui koolis ka veel pole jõutud põhjalikult matemaatikat õppida, on tal raske mõista arvude keerukat maailma," sõnas Andresalu-Targo.

Enamik lapsi leiab, et pere saab osta enam-vähem kõike, mida neil vaja on ja vahetevahel saavad lubada ka luksuslikke asju, kuid viie protsendi laste arvates on nende pere olukord on kehv, sest raha jätkub vaid toiduks, maksudeks ja muuks hädavajalikuks, mõnel juhul isegi mitte selleks.

Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmanni sõnul on elutingimusi ja elukvaliteeti (elu eri tahkudega rahulolu) mõõtvad heaolu-uuringuid tavapäraselt läbi viidud täiskasvanute hulgas ning lapsed on nendes olnud esindatud täiskasvanud vastajate hinnangute kaudu.

Beilmanni sõnul tasub mõelda, kas täiskasvanu – ükskõik kui lähedane – ikka suudab kõigile lapse elu puudutavatele küsimustele vastata. "Kui lapse heaolu objektiivsete näitajate osas, nagu pere rahaline olukord, võivad täiskasvanud pereliikmed ja hooldajad anda usaldusväärset infot, siis lapse subjektiivse heaolu kohta saab usaldusväärset infot anda ikkagi vaid laps ise," sõnas Beilmann. 

Laste heaolu uuringu "Children's Worlds" kolmandas laines, mis toimus 2018. aastal, osalesid 35 riigi lapsed. Kokku oli lapsi 128 788. Eestis viidi uuring läbi 42 koolis, valimis oli 3150 last vanuses 8, 10 ja 12 eluaastat mis moodustab sama vanuselistest lastest 7–8 protsenti.

Siinse populaarteadusliku artikli kirjutasid Tartu Ülikooli magistrandid Lisanna Männilaan, Ann Marii Närska, Karin Pulst, Liis Lumiste ja Brita Kikas kursusel "Andmete esitamine ja tõlgendamine".