Unenäo keerukus sõltub une staadiumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Iga magatud tund tähendab ettevõtetele väiksemat kasumit.
Iga magatud tund tähendab ettevõtetele väiksemat kasumit. Autor/allikas: Rodolfo Sanches Carvalho/Unsplash

Unenägude kvaliteet ja keerukus paistavad une erinevates staadiumites muutuvat, selgub Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlaste uuringust. Ehkki inimene näeb und läbi öö, jõuavad just REM-une ajal lahti rulluda pikad ja sidusad uneseiklused.

Enne 21. sajandit arvati, et inimene näeb und ainult kiirete silmaliigutustega ehk REM-unes. Hilisemad uuringud näitavad, et vahel suudame meenutada unes nähtut ka juhul, kui meid äratatakse mõne teise unestaadiumi ajal. Samas pole veel selge, kas REM-une ja muude staadiumite unenäod on kuidagi olemuslikult erinevad, vahendab ScienceAlert.

REM-unest äratatud inimesed suudavad varasemate uuringute järgi meenutada üksikasjalikke, elavaid ja tundeküllaseid jutulaadseid unenägusid. Võrdluseks ei mäleta mõnest muust unesetapist äratatud inimesed unes nähtut sama palju ning väljaspool REM-und nähtud unenäod meenutavad pigem mõtteid kui lugusid.

Ehkki tegu on olulise avastusega, põhineb see inimeste subjektiivsetel kirjeldustel. REM-unes nähtut kirjeldatakse sageli küll pikemalt, kuid kui erineva staadiumi unenägude kirjeldusi sisuliselt võrrelda, pole neis pea mingit vahet.

Uutmoodi lähenemine

Nüüd valmistasid Brasiilia teadlased kiire analüüsitööriista, mis teisendas inimeste subjektiivsed unenäokirjeldused objektiivsemaks graafikuks ümber. Tööriist arvestas nii kirjelduse pikkuse kui ka keelega. Kui varasemate meetoditega sõeluti välja üksikute sõnade tähendusi, siis graafik heitis valgust öeldu üldisele toonile.

Tööriistale anti anlüüsida 133 varasemat unenäokirjeldust 20 katseisikult, keda oli äratatud une eri staadiumite ajal. Uurijad teisendasid analüüsi jaoks kirjelduste sõnad graafikusõlmedeks.

Uus tööriist leidis graafikute ülesehitust vaadates, et REM-une kohta käivad kirjeldused olid palju keerukamad. Ühtlasi oli neis võrreldes muude staadiumite unekirjeldustega palju rohkem omavahel seotud infot. See erinevus kehtis igal juhul, olenemata kirjelduse pikkusest.

Võrreldes REM-unenägudega olid sügava ja lühilainelise N2 staadiumi unenäod lühemad. Inimesed mäletasid neid harvem, kehvemini ja need meenutasid pigem mõtteid.

Kui mitte-REM und peetakse üksjagu taastavaks, siis REM-une eesmärgis pole uurijad siiani kindlad. Juhul kui REM-unes nähtu on tõepoolest kuidagi teistsuguse kvaliteediga, võivad kahe unetüübi taga olla täiesti erinevad bioloogilised mehhanismid.

Ehkki ka väljaspool REM-und võib inimene näha keerukaid unenarratiive, oletavad uurijad, et REM-uni sobib juba füsioloogiliselt sündmusterohketeks unenägudeks paremini. REM-une ajal on inimese ajukoor väga aktiivne ning lihased lõtvunud ehk pikk läbipõimunud sündmustega unenägu jõuab segamatult lahti rulluda.

Uurijat sõnul võib ühtlaseid, kaasahaarvaid ja lugu meenutavaid unenägusid ka lihtsam jutustada. Samas on hakitud ja üksikuid unemälestusi raskem omavahel kokku põimida ning ühtse loona esitada.

Uuringul on lisaks subjektiivsetele kirjeldustele paraku muidki puudujääke. Näiteks, kui inimest pidevalt öö jooksul üles äratatakse, võib juba see iseenesest mõjutada tema une kvaliteeti. Samuti võib unenägude meenutamine takerduda uneloidusesse ehk iseäralikku une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse, kuigi inimesed suudavad meenutada unenäo keerukat ülesehitust ka pärast täielikku ärkamist.

Uuring toetab varasemaid teadmisi unenäojutustuste ja REM-une kohta, ent jätkab ka uute matemaatiliste uneuuringute suunda. Ehkki vaja oleks mahukamaid jätku-uuringuid, andis matemaatilise mudeli kasutamine une kohta varasemast objektiivsemat teavet.

Uuring avaldati ajakirjas PLOS ONE.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: