Obstruktiivne uneapnoe (OUA) on uneaegne hingamishäire, mille puhul inimese hingamisteed sulguvad magamise ajal enam kui kümneks sekundiks. Üldjuhul esineb seda enam üle 40-aastastel meestel ning naistel pärast menopausi, ning OUAga inimesed sageli ka norskavad ning kurdavad päevase unisuse üle. 

Augusta Ülikooli teadlaste uuringust aga selgus, et uneapnoe oli nende depressiooni all kannatavate patsientide puhul välistatud, ehkki see osutus siiski lõpuks oluliseks mõjuteguriks. 

Uuringu juhtivautor Vaughn McCall ütles, et nad ei väida oma uuringuga, et uneapnoe on tugeva depressioonihäire põhjus, vaid et seda esines 50 protsendil nende uuringu patsientidel. Uuringu aluseks oli 125 täiskasvanut, kes kannatasid tugeva depressiooni, unetuse ja suitsidiaalsete mõtete käes. 14 protsendi nende patsientide puhul oli OUA mõjutegurina olnud välistatud, seda eriti põhjusel, et insomnia ehk unetuse käes kannatavatel patsientidel üldjuhul ei peaks OUA-t esinema. 

Varasemates uuringutes on näidatud, et OUA patsientide hulgas esineb rohkem depressiooni, kuid vastupidist seost ehk  tugeva depressiooni käes kannatavate patsientide hulgas OUA esinemist analüüsis see uuring esimesena.

Seetõttu soovitavad uuringu autorid kontrollida sarnase diagnoosiga patsientide puhul ka OUA esinemist ning selle. OUA diagnoosimine ja ravi vähendab tõenäoliselt ka unetust, mis omakorda toetab depressioonist paranemist. McCalli sõnul tehakse ravile allumatu depressiooni puhul terve rida teste, et tuvastada näiteks endokriinseid haigusi, kilpnäärme alatalitlust, südamearteri haigusi ja vähki, kuid uneuuringud ja uneapnoe tuvastamine ei ole selles nimekirjas, ehkki võiks. Seda ka põhjusel, et on uneapnoe puhul ei pruugi antidepressandid toimida ootuspäraselt. 

Uuringu algne eesmärk oli vaadata, kas nende patsientide unetuse ravi võiks vähendada ka enesetapumõtteid. Nii McCalli juhitud uuring kui ka varasemad uuringud on näidanud, et kui sa ei maga, tekib suurem võimalus saada depressioon ning depressioon, omakorda, on tugev riskifaktor suitsidiaalsete mõtete tekkimiseks. 

Uuring ilmub teadusajakirja Journal of Pcychiatric Research septembrinumbris.