"Sugudevaheline ebavõrdsus koduses ajakasutuses on nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides üldlevinud muster. Sellegipoolest, riigiti on üsna üksikasjalikud erinevused selles, kuidas aega sugude vahel üle kantakse," ütleb Schwanitz.

Oma värskes artiklis vaatles ta, kui palju aega kulutavad erinevatele kodustele toimetustele erinevast soost ja eri põlvkondadest eestlased. Ta kõrvutas Eesti inimeste käitumismustreid Prantsusmaa ja Itaalia elanike omadega.

Aeg on (nagu) raha

"Ajaülekanded on tegelikult rahaülekannete sarnased: kellelegi teisele raha andmise asemel võivad inimesed ära anda hoopis oma aega," selgitab Katrin Shcwanitz. Näiteks võib juhtuda, et leibkonnas käib poes ja teeb süüa ainult ema. See tähendab, et ülejäänud pereliikmed neile tegevustele aega kulutama ei pea, vaid võivad sama aega kasutada puhkuseks või muudeks tegevusteks. "Niisiis, põhimõtteliselt saavad ülejäänud pereliikmed emalt ajaülekande - aega, mida nad ise majapidamistöödele ei kulutanud," ütleb järeldoktor.

Uurides Eesti perekondade ajaülekandeid, märkas Schwanitz, et emad panustavad kodutöödesse isadest nii suhteliselt kui ka absoluutselt rohkem aega. Absoluutajas kulub emal päevas kodutöödele umbes neli ja pool ning isadel kolm tundi. Suhtarvudes kulub emadel kodutöödele 23 protsenti aega rohkem kui isadel.

Kui vanematega koos elab lapsi, sealhulgas täiskasvanuks saanud lapsi, tähendab see vanematele suuremat hulka kodutöid. "Vanematekodus elavad noored naised panustavad Eestis majapidamistöödesse rohkem kui noored mehed. Ühtlasi teevad vanemad noorte naiste kasuks vähem koduseid ajaülekandeid," kirjeldab uurija.

Emadel on endaga koos elavatest teismelistest või noortest täiskasvanutest siiski omakorda kasu. Kui noorte ajakasutus seda lubab, teevad nad Schwanitzi sõnul ajaülekandeid tavaliselt vanemate kasuks.

Naised köögis?

Võrreldes Eesti perede ajaülekandeid Itaalia ja Prantsuse peredes toimuvaga, tõdes Katrin Schwanitz, et olukord on väga sarnane kõigis kolmes riigis: lõviosa koduseid toimetusi jääb erinevas vanuses naiste õlule. "Tegelikult on pilt üsna ühesugune kõigis Euroopa riikides," tõdeb järeldoktor.

Sellegipoolest märkas Schwanitz, et sugudevaheline ebavõrdsus koduses ajakasutuses tuleb Eestis inimese elukaares esile juba varakult. "Paistab, et võrreldes Itaalia ja Prantsuse eakaaslastega saavad Eesti noored naised vanematega koos elamisest vähem ajalist kasu," osutab ta. 

Lõhe kodutöödele kulunud ajas suureneb meeste ja naiste vahel juba abielludes ja/või kokku kolides. Võrdluseks tekib ajalõhe mitmes muus riigis alles esimese lapse sündides. Schwanitzi sõnul viitab see, et kallima, lapse või teiste pereliikmetega koos elades kulutavad Eesti naised üldjuhul rohkem aega, kui üksi elades. "Ühtlasi kipuvad naised pigem ajaülekandeid tegema, kui teistelt saama," ütleb ta.

Järeldoktori sõnul peaks naiste kõrge tööhõive ja kõrgharitud naiste suur osakaal teoreetiliselt murendama kodust tööjaotust nii-öelda meeste- ja naistetöödeks. "Niisiis, arvestades Eesti suhteliselt võrdset ühiskondlikku konteksti, kus naiste tööhõive on traditsiooniliselt kõrge, oleksin oodanud, et eestlaste ajaülekanded on sarnasemad prantslaste omadega," märgib ta. 

Tegelikult meenutavad Eesti inimeste ajaülekanded Schwanitzi sõnul pigem itaallaste omi. Vähemasti ühendab eestlasi ja itaallasi koduse ajakasutuse märkimisväärne ebasümmeetria sugude vahel. Siiski pole see erinevus mõlemas riigis sama terav ja muutub mõlemas riigis inimese elukaare jooksul erinevalt.

Oma töös kasutas Schwanitz Eesti statistikaameti 2011. aastal tehtud ajakasutuse küsitluse andmeid. "Mind huvitas just see, kui palju aega kulub eestlastel kodustele toimetustele: koristamisele, kokkamisele, nõudepesule, toidu ostmisele, aia- ja muudele heakorrastustöödele," ütleb ta. Samuti jälgis ta huviga, kui palju aega kulus kellelgi laste, vanemate või lemmikloomade eest hoolitsemiseks. Järeldoktor arvutas seejärel sooti ja vanuseti välja, kui palju kulus kellelgi absoluutselt ja suhteliselt kodutöödeks aega.

"Kui mõistame, kuidas ajaülekanded põlvkondade või sugude vahel toimivad, saame paremat aimu pereliikmete omavahelistest ajatehingutest ja koduse heaolu määrast," põhjendab ta uurimisteema valikut.

Katrin Schwanitz kirjutab Eesti perede ajaülekannetest ajakirjas Demographic Research.