Uuring: Eesti teadus on võrdõiguslikkusest kaugel

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemide tajumist Eesti teaduses pärsib meritokraatlik suhtumine. Autor/allikas: Dan Dimmock/Unsplash

Endiselt kehtib reegel: mida madalam ametiaste, seda suurem on naiste osakaal ning vastupidi. Ametikohtadega seotud formaalsed nõuded võivad küll näida võrdsed, ent võimalused võrdsed ei ole. Nii tuleb välja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) vastvalminud uuringust, mis väidab, et soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemide tajumist pärsib meritokraatlik suhtumine ning enesetsensuur.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on soolise võrdõiguslikkuse olukord Eesti teadusmaastikul ning millised tegurid mõjutavad eriala- ning akadeemilise karjääri valikut ja selle arengut riiklikes teadusasutustes: kuues avalik-õiguslikus ülikoolis ning seitsmes teadus- ja arendusasutuses. 

Uuringu tegemiseks kasutati asutuste personaliandmeid ja Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasi, lisaks viidi läbi individuaal- ja fookusgrupi intervjuud neljas sihtrühmas, analüüsiti teemakohast teaduskirjandust ja dokumente.

Luubi alla võeti näiteks töösuhted asutuste ja ametikohtade lõikes, nais- ja meesoost teadlaste publitseerimine, projektides osalemine, mobiilsus ja palgalõhe. Uuriti ka põhjuseid, mis ebavõrdsust tekitavad.

Ehkki naisi ja mehi on avaliku sektori teaduses pea võrdselt, on nad nii teadusvaldkondade kui ka ametikohtade vahel jaotunud väga ebaühtlaselt. Näiteks oli 2020. aastal naisi professorite hulgas vaid 24 protsenti, õpetajate ja assistentide hulgas aga üle 70 protsendi.

Endiselt kehtib reegel: mida madalam ametiaste, seda suurem naiste osakaal. Selle põhjuseid nähakse erinevalt, kuid domineerib mõtteviis, et kui tingimused kõigile on võrdsed, on ka võimalus tippu jõuda võrdne, sõltumata soost.

Uuringust selgus, et üheks suuremaks akadeemilise karjääri arengut pärssivaks teguriks on karjäärikatkestused, mis mõjutavad enim naisi – 2019. aastal moodustasid naised lapsehoolduspuhkusel viibinud teadustöötajatest 93 protsenti.

Pere loomise tõttu eemal oldud aeg, aga ka hilisemad perekondlikud kohustused, mis on kipuvad olema pigem naiste õlul, on akadeemilise karjääri tegemisel takistuseks. Tekkinud "akadeemilist lünka" on keeruline täita.

"Kuigi formaalsed nõuded on kõigile võrdsed, ei tähenda see reaalsuses alati, et võimalused oleksid võrdsed," tõi RAKE projektijuht-analüütik Helen Urmann tulemusi kommenteerides välja. "Nõuete ühetaolisus pimestab – kriteeriumite võrdsus maskeerib süsteemi kitsaskohad ning tõstab ebavõrdsuse põhilise taustpõhjendusena esile isiklikud valikud. See omakorda pärsib probleemide tajumist ja murettekitavate olukordade üle arutlemist töökollektiivides, tekib enesetsensuur," lisas ta.

Urmanni sõnul peaks võrdsete võimaluste tagamiseks suunata tähelepanu akadeemilise kogukonna eriilmelisusele ka inimeste karjäärirada kujundavate mõjurite kontekstis. See omakorda aitaks teadustalente toetada ning tagada vajalik järelkasv.

Lisaks laiemale töösuhete ja -käitumise analüüsile antakse uuringus ülevaade ka kõikide Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teiste riiklike teadus- ja arendusasutuste soolisest tasakaalust nii otsustuskogudes kui ametikohtade kaupa.

Autorid loodavad, et uuringust võib olla abi teadusasutustel, kes pole veel jõudnud soolise võrdõiguslikkuse kava luua. Alates järgmisest aastast on see kohustuslik kõigile, kes soovivad maailma suurima teadusrahastuse programmist "Euroopa horisont" osa saada. Seda programmi koordineerib Euroopa Komisjon.

Uuringu täistekstiga saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri veebis.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: