Ameerika teadlaste uuring hõlmas ligikaudu 5500 artiklit viies juhtivas akadeemilises meditsiiniajakirjas. Artiklid olid avaldatud ajavahemikus 2015–2018, kirjutab The Guardian.

Artikleid, mille peamine autor on naine, viidati selles ajavahemikus teistes akadeemilistes artiklites keskmiselt 36 korral. Artikleid, mille peamine autor on mees, aga keskmiselt 54 korral ehk 50 protsenti tihedamini.

Kõige harvemini viidati teadusartiklites nendele uurimustele, kus autoriks oli mitu naist. Kõige tihedamini aga nendele uurimustele, kus autoriks oli mitu meest.

Eelretsenseeritud artiklitele viitamine on teadusringkondades üks erialase võimekuse ja mainekuse võtmemõõdikuid.

Uuringu tulemused ei olnud autorite jaoks siiski üllatavad. Nad ütlesid, et selline suundumus esineb ka mujal teadusmaailmas.

Kuigi akadeemilisel tasemel meditsiiniga tegeleb aina enam naisi, saavad nad meestega võrreldes siiski harvemini mainekaid auhindu. Neid nähakse ka harvem ekspertidena.

Pennsylvanias asuva Penn Meditsiini sisehaiguste dotsendi Paula Chatterjee sõnul võib üks võimalik seletus soolistele erinevustele akadeemilises viitamises olla see, et mehed viitavad endale sagedamini. Esialgsed tõendid muudest akadeemilistest valdkondadest on näidanud, et mehed viitavad enda teadustööle 60 protsenti sagedamini kui naised.

Chatterjee ütles, et probleem on terav, sest viitamised teadusuuringutes on tihedalt seotud teadlase edutamise ning edasijõudmisega.

Naiste esindatus akadeemilises meditsiinimaailmas on viimaste kümnendite jooksul siiski mõneti kasvanud. See võimaldab tema sõnul olla positiivne ka tuleviku suhtes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.