"Sooline palgalõhe, seksism ja teised sarnased probleemid on vägagi reaalsed. Kui loeme aga kokku näiteks parlamendis esindatud naised, peaksime vaatama sama indeksi raames sedagi, palju on võrreldes meestega naissoost kodutuid ja milline on nende osakaal vanglates. Seda aga enamasti ei tehta," selgitas töö juhtivautor Gijsbert Stoet, Essexi Ülikooli psühholoogiaprofessor.

Selle asemel soovitas ta mõõta ühiskonnas valitsevat soolist ebavõrdsust näitajate põhjal, mis on võrdselt tähtsad mõlemale osapoolele. Need on näiteks alushariduse tase, keskmine eluiga ja üldine eluga rahulolu.

Stoeti ja Missouri Ülikooli psühholoogiaprofessori David Geary välja töötatud BIGI indeksi põhjal on suurem osa arenenud riike soolise võrdsuse saavutamisele lähedal. Kergelt naiste kasuks kallutab kaalukausi arenenud ühiskondades vahe keskmises elueas. Oma roll on riskikäitumisel, samuti töötavad mehed tihti ohtlikumatel ametikohtadel.

Arengumaades on pilt vastupidine eeskätt tüdrukute piiratuma ligipääsu tõttu alusharidusele. Seda soosib traditsiooniliste soorollide järgimine. Kehvemal järjel on ka naistele antav arstiabi. Kokkuvõtlikult olid mehed 134 uuritud riigis naistest vähemal või rohkemal määral kehvemas seisus 91 riigis.

Absoluutne kõrvalekalle soolisest võrdsusest. Autor: David Geary ja Gijsbert Stoet

Mida kõrgem on riigi arengutase, seda raskem on parandada olukorda sirgjooneliste riiklike sekkumistega, sedastas Stoet tulemuste põhjal. Arenenud riikides võtab kesksema koha isiklik vastutus, ennetustöö ja pikema aja vältel avalduva hariduse mõju. Vabal maal pole võimalik alkoholi ja kiirtoitu päevapealt keelustada ega sundida kedagi teatud viisil käituma.

Eesti eripära
Eesti paigutus uuringusse kaasatud 144 riigi seas 86. kohale. Riik paistis silma sedavõrd hästi, et seda käsitleti eraldi näitjuhtumina. OECD statistika põhjal elavad naised Eestis meestest ligi kümme aastat kauem. Sarnaselt teistele Ida-Euroopa riikidele võib kahtlustada alkoholi mõju. Kuna tegu pole tema erialaga, Stoet selle tarbimise vähendamiseks üksikasjalikke nippe jagada ei tahtnud.

"Otsesed keelud ja käsud ei näi aga Suurbritannia põhjal väga hästi töötavat. Isiklikult loobusin alkoholi tarbimisest kuuldes raadiost ühe arstiga tehtud intervjuu järel, kelle sõnul pole ohutut kogust olemas. Selle sõnumi laiema avalikkuseni jõudmine võtab aega," mõtiskles professor. Kahju ei teeks pudelitele pandavad hoiatussildid, tõi Stoet võrdlusena sigaretipakid.

Igal indeksil on puudused
Stoet märkis, et BIGI indeks oli heas vastavuses mitmete terviseprobleemide esinemissagedusega. Lisaks riigis tarbitava alkoholi kogusega oli kõrvalekalde määr nullist ehk absoluutsest võrdsusest heas kooskõlas ka meeste ülekaalulise ja rasvumisega. Sünnitusel surevate naiste osakaal oli seevastu kõrgem riikides, kus oli kaalukauss kaldu meeste soosimise suunas.

Samas hoiatas professori iga indeksi, sh nende loomingu fetišeerimise eest. Ainult selle põhjal otsuste tegemine on lühinägelik. Näiteks oli BIGI põhjal meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus suhteliselt väike ka Saudi Araabias. "Naised elavad kauem ja meestel on parem haridus. Need kaks tasakaalustavad teineteist ja pealtnäha oleks seetõttu nagu kõik korras," selgitas Stoet.

Naiste lühema haridustee kõrval kiputakse samas unustama polügaamia mõju meeste heaolule. Samuti on tüdrukute tulemused Saudi Araabia koolides poiste omadest paremad kui paljudes teistes riikides.

Ekslike järelduste tegemiseks tuleks uurida seega eriti kolmandates riikides, palju erinevad nullist indeksi koostamisel kasutatud eri näitajad. "Meeste ja naiste probleemid on piisavalt erinevad, et ühte osapoolt soosivate ja elanikkonnast vaid väikest osa puudutavate näitajate valimisega reaalsuses valitsevat pilti tugevalt moonutada. Sellega peab arvestama igaüks, kes taolist indeksit koostada üritab," järeldas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE, üksikasjalikke tulemusi ja indeksiga täpsemalt tutvuda Stoeti ja Geary selleks loodud kodulehel.