Inimõiguste raport Eestile: teie eakatel pole alati inimõigused tagatud
Selleks, et ehitada sidusat ühiskonda, peavad Eesti ametkonnad senisest enam tegelema naistevastase vägivalla ärahoidmisega, vähendama soolist palgalõhet ja kaitsma eakate õigusi – need on kesksed ettepanekud Eesti ametkondadele Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikult Dunja Mijatovićilt.
Dunja Mijatović koos oma meeskonnaga külastas Eestit tänavu juunis ning vestles siinsete poliitikakujundajatega võrdõiguslikkusest, naiste võrdsusest, eakate õigustest ning riiklikust lähenemisest inimõigustele. Selle põhjal avaldati täna Eesti kohta käiv inimõiguste raport.
Analüüsides erinevaid poliitikadokumente ja tuginedes siin peetud vestlustele toob volinik välja, et Eesti peab tõsiselt tegelema soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste teemaga, samuti eakate õigustega.
Eestit üha enam kimbutav probleem: eakate inimõiguste rikkumine
Eestit ootab eest terav probleem: vananeva ühiskonnaga toimetulek. See toob kaasa nii majanduslikud kui sotsiaalsed probleemid ning selle kaudu ka eakate inimõiguste rikkumise. Volinik väljendas tõsist muret selle üle, et väga suur osa Eesti eakatest elab vaesuses.
Ta sedastas, et ametkonnad peavad astuma samme selleks, et eakatel oleks võimalik kanda hoolt oma tervise eest, neil oleks süüa ja nende elukvaliteet võimaldaks väärikat elu. Eraldi tähelepanu vajavad vene emakeelega eakad, kelle olukord on kohati kehvem kui eestlastest eakaaslastel.
Eraldi suur probleem on eakate, krooniliste haigete ja vaimse häirega eest hoolitsemine. Volinik nägi Eesti visiidi käigus, et meil pole pikaajalist hoolekannet ning peamised puudujäägid on hooldusteenuse kättesaadavuses, hinnas ja teenuse kvaliteedis. Samuti juhtis ta tähelepanu õiguskantsleri märguannetele, mis puudutavad inimõiguste rikkumisi hooldekodudes.
Raportis soovitatakse hooldusteenust detsentraliseerida. Mida see tähendab? See tähendab soovitust pakkuda hooldekodude asemel senisest enam võimalust kodusele hooldusteenusele. Samuti soovitatakse korraldada seniseid hooldekodusid ümber kogukondadeks, kus eakad, kes endaga paremini toime tulevad, saaksid üksteist toetavalt koos elada.
Eesti on e-riik, ehkki meie ühiskonda iseloomustab ka hall digilõhe, teisisõnu eakate piiratud võimalused digiühiskonna teenuseid kasutada. Raportis soovitab volinik ametkondadel toetada eakate õpetamist ja juhendamist digiteenuste kasutamisel, sest praegu ei saa Eesti eakad osaleda paljudes ühiskonnaelus olulistes tegevustes.
Naiste õigused: alaesindatus juhtivatel ametikohtadel ja koduvägivald
Sooline võrdsus on demokraatlikus ühiskonnas sotsiaalse ja majandusliku arengu eeldus, sedastatakse raportis. Kuigi Eesti on võtnud vastu poliitikaid ja regulatsioone soolise võrdõiguslikkuse osas, selgus voliniku visiidi käigus, et jätkuvalt on suur probleem stereotüüpne suhtumine naiste ja meeste rollidesse. Volinik soovitab võimudel tõsta inimeste teadlikkust sellest, milline negatiivne mõju on meeste ja naiste ebavõrdsusel ühiskonnale.
Selleks, et neid stereotüüpe muuta, soovitatakse raportis võrdõiguslikkuse teemasid käsitleda üldhariduskoolides, et nii mõjutada mõtteviisi ühiskonnas tervikuna.
Ühe probleemina tõstetakse esile naiste alaesindatust juhtivatel ametikohtadel. Riigi tasandil soovitab raport luua ajutisi meetmeid, näiteks rahalist toetust ja regulatsioone, et kiirendada ja soodustada naiste jõudmist juhtivatele ametikohtadele.
Kuna Eesti juhib jätkuvalt Euroopas soolise palgalõhe edetabelit – Eurostati järgi saavad Eesti naised meestest 25,3 protsenti vähem palka – siis tuleb radikaalselt tegeleda selle lõhe vähendamisega.
Raporti kohaselt pole Eesti naistel ühiskonnas meestega võrdset sotsiaalset, poliitilist ega ka majanduslikku võimu ning se sillutab teed naistevastasele vägivallale. Volinik tunnustas Eestit Istanbuli konventsiooniga liitumise eest, mille eesmärk on vähendada naistevastast vägivalda. Siiski soovitab ta jätkata kampaaniatega, mis tõstab avalikkuse teadlikkust sellest probleemist. Samuti paneb volinik ette, et võimud peaksid võtma kasutusele hoiatavad meetmed naiste vastu vägivalla toimepanijate suhtes.
Jätkuvalt on vaja välja õpetada ametnikke, et nad oskaksid vägivalla ohvriks langenud naisi aidata ja selle kaudu kaitsta.