Maailma majandusfoorum ennustab 2050. aastaks pensionirahade nappust. Puudujäägi suuruseks hinnatakse 400 triljonit dollarit. Inimese keha moodustavate rakkude arvu kõrvale jättes on see vist kõige suurem päriseluga seonduv arvnäitaja. Olgu kõrvutuseks USA peaaegu 23 triljoni dollari suurune riigivõlg.

Poliitilist ängi põhjustav number paistab maailma ähvardava pensioniraha nappuse kõrval tühisena. Maailmapank hindas 2017. aastal globaalseks majanduse aastaseks kogutoodanguks 80 triljonit dollarit. Puudujäägi suurus on seega 4–5 maailmamajandust.

Ennustajate arvates pole lootustki pensioni puudujääki vältida. Puudusena määratletakse pensionimaksetest seda osa, mida oleks tarvis pensionile eelnenud sissetuleku 70 protsendi tasemel hoidmisele. Suurim, 137 triljoni dollari suurune "auk" tabab Ameerika Ühendriike. Järgnevad Hiina 119, India 85 ja Ühinenud Kuningriigid 33 triljoni dollari suuruse puudujäägiga.

Inimeste eluiga pikeneb. Kui 1947. aastal sündinute elueaks ennustatakse 85 aastat ja 1977. sündinutele juba 97 aastat, siis 2007. ilmale tulnutele näevad arvutused koguni 103 eluaastat. Tänaste pensionile siirdumise umbes 60–65 aasta vanusekriteeriumide piirides püsides tähendaks see pea poole sajandi pikkust pensioniiga. Praegu elab koduplaneedil umbes 600 miljonit 65 aastast või vanemat inimest. Aastaks 2050 kasvab nende arv 2,1 miljardini.

Samal ajal on sündivus langenud. Palgatööd tegevate ja pensioni saavate elanike globaalne suhtarv on hetkel 8:1. Järgmise umbes ühe põlvkonna jooksul langeb näitaja tasemele 4:1-le. Riigiti on olukord palju halvem juba praegu. Jaapanis ja Itaalias on vastav suhtarv alla kolme. Enamuses Euroopa riikides alla nelja.

Probleeme on ka hoiustega. Pensioni jaoks peaks hoiustama umbes 10–15 protsenti aasta sissetulekust. Kasvava tööotsa majanduse tüüpi tööga ei kaasne tihti püsiva töösuhte korral seadusega ettenähtud sotsiaalseid tugiteenuseid. Nad kulutavad osa sissetulekutest muu hulgas tervisele ja erakindlustustele.

Konkurentsi ja automatiseerimise tõttu hoitakse sissetulek madalana. Vajalikku pensionihoiust lihtsalt ei teki või see on liiga väike. Raport hoiatab, et näiteks tööhõive kestel aasta tuludest viie protsendi säästmine pensionifondis ei ole piisav vajaliku pensioni taseme saavutamiseks.

Kodanike enda kõrval ei suuda ka riigid pensionivaradeks piisavalt säästa. Kui ennustatavast puudujäägist umbes veerand tuleneb individuaalsest ebapiisavast säästmisest, siis ülejäänud kolmveerand on täidetud valitsuste täitmata lubadustega. Mõnda lubadust ei lase kodanikud teha, sest nende sisu on maksude tõstmine.

Probleeme on ka fondide tootlikkusega. Maailmamajanduse kasv on aeglustumas ja võrreldes varasemaga teenivad pensionifondid kuni viis protsenti vähem. Samal ajal on võlad kasvanud. Need ähvardavad hoida ettevõtete tulemuslikkuse pantvangis.

Eriti huvitavateks võivad osutuda mitmed uued põlvkonna hiigelettevõtted, mis polegi kunagi kasumis olnud ja kasvatavad võlakoormat ajaks, kui peaksid tulu teenima. Näiteks oli Uberi 2019. aasta teise kvartali kahjum kaks miljardit dollarit. Kulusid kogunes 5,2 miljardi ja tulusid 3,2 miljardi dollari eest.

Kirjeldatud uudis on topelthalb, sest sunnib pensionäre kulutusi vähendama. See aeglustab omakorda majandust. Eriti riikides, kus on pensioniealiste osakaal on suur. Normaalselt toimiv pensionisüsteem aitab luua stabiilse ja jõuka majanduse, sest hoiab kodanikes usku tarbimise jätkumisest kuni vanadusepäevadeni.

Mida teha? Võimalusi on palju. Lapsi tuleks juurde teha jaa lapsed peavad olema tootlikkumad. Töötama peab kauem. Võrreldes 1990. aastatega on tööl käivate üle 65-aastaste osakaal kahekordistunud ja mainitud 600 miljonist käib tööl iga viies. Üle 70-aastaste seas käib tööl natuke alla 10 protsendi. Mõlemad näitajad peavad kasvama. Samuti peab kasvama nende tootlikkus. Seda ilmsemalt loodetakse siin tehnoloogia arengule.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".