USA veokijuhid hakkasid võitlema juhutöötegijaid kaitsva seadusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uberi ja Lyfti juhtkonna käitumine on toonud ettevõtte platvormi kasutavad juhid mitmel korral tänavatele.
Uberi ja Lyfti juhtkonna käitumine on toonud ettevõtte platvormi kasutavad juhid mitmel korral tänavatele. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/MARK RALSTON

California Veoautojuhtide Liit kaebas osariigi kohtusse uue seaduse pärast, mis kohustab tehnomaailma hiide maksma nende platvormi kasutajatele miinimumpalka ja tagama neile teisi elementaarseid õigusi, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Mida muudavad inimeste argielus odavnev arvutuslik võimsus, akude kasvav jõudlus ja elektrimootorid? USA-s Californias arvavad autojuhid, et need kolm tegurit võtavad neilt töö. Pannes elektrimootori, akud ja arvuti kokku sünnib isejuhtiv elektrisõiduk. Jättes mängust välja elektrimootori, sünnib sõiduinfot vahendav platvorm, mille tõttu võib kaupa vedada peaaegu igaüks. Kauba omaniku jaoks on oluline leida üha tõhusamaid transpordiviise.

Siit siis paratamatuse tunnetamisest tingitud stress, millest ajendatuna kaebas California Veoautojuhtide Liit osariigi kohtusse. Kaebaja väidab, et osariigi seadusmuudatus kahjustab hinnanguliselt 70 000 veoautojuhi tööd. Tegemist on suurte veoteenuse firmade kõrval tegutsevate sõltumatute ettevõtjatega, kelle majandusmudelit tuntakse modernses töökorralduses ingliskeelse lühendi gig-economy kaudu.

Osariik uuendas tööseadust ja sätestas selles juhutöö tegijate õiguste kaitse. Varasemalt tegid kõva häält muuhulgas Uberi ja Lyfti taksoteenuse pakkujad, sest sarnaselt paljudele ajutiste teenuste pakkujatele koristajatest lastehoidjateni puudub neil kõigil otsene tööandja. Juhutööde majanduse käivitanud uued hiigelfirmad väidavad, et nemad ju tööd ei telli, vaid pakuvad kõigest platvormi tellija ja teostaja vahelise pakkumiste info vahetamiseks.

Siit siis poliitiline samm sundida tööandjaid võtma üksikud teenusepakkujad oma palgalehele koos tagatud miinimumpalga ja tööseadusest tulenevate õigustega. Uber ja Lyft võitlevad seaduse vastu, kulutades järgmise aasta valimistel 90 miljonit dollarit nende vaatega sobivate poliitikute toetamiseks. Uus seadus jõustub esimesest jaanuarist. Seega oleks tegemist seaduse tühistamisele viivate sammude toetamisega.

Nüüd võib siis mõneti üllatusena paista, et veoautojuhid asusid protestima nende kaitseks loodud seaduse vastu. Nende hirmu on kaotada ettevõtja vabadus. Tüüpiliselt on uue veoauto investeeringud kusagil 150 000 dollari juures. Nüüd kardavad nad aga, et peavad allutama end veoteenuse tellijast uue tööandja reeglitele. Tihti ettevõttele, mille juurest nad on algupäraselt lahkunud oma veoautoga teenuse pakkumiseks.

Sisuliselt kardavad nad kaotada metsikumast töökorraldusest tuleneva majandusliku eelise. Nende sissetulek on suhteliselt suurem võrreldes teiste juhutööd tegevate taksojuhtide, koristajate, kassiiride ja kasvõi parkide hooldajatega, kelle kaitseks uus seadus on mõeldud.

Oodatavalt ei piirdu veoautojuhtide probleemid vaid sellega. Nende töökorraldus muutub ega ole kunagi enam endine. Kadunud on stabiilse, elukestva ametiga ja ametühingu abil kaitstud töö ajastu, mis lõppes väljateenitud pensioniga. Töövõtjate positsioon muutub järjest nõrgemaks. California seadus on vaid sümptom, millega protsessile reageeritakse. Juhusliku iseloomuga töö sisaldab suurt paindlikkust mitte ainult töö tegemise osas, vaid ka töötegijate näol.

Kasvava automatiseerimise tulemusel muutub töö lihtsamaks. Tööpanuste info levik toob kokku rohkem pakkujaid. Neist igaüks seisab enda eest ja on kompromisside osas paindlik. Isegi heatahtliku asjade korralduse juures on sellise töövõtja positsioon võrreldes püsiva töö lepinguga kolleegist nõrgem. Ainult, et püsiva lepinguga pole enam mõistlik palgata, kui konkurendid kasutavad odavamat pakkumist.

Lisaks muudab tehnoloogia tööprotsessi enda jälgimise üha tõhusamaks, sest süsteemi kaasatakse rohkem andmeid teenuse kvaliteedist ja töötaja tegevusest kuni lõunapauside kestvuse analüüsini. Andmeanalüüs võimaldab töötajast kätte saada rohkem tööd, mille tõttu koondub töö vähemate ettevõtete kätte. Nende võim kasvab töövõtjate oma vähenemise võrra.

Praegu sööb Amazon hinge seest tuhandetest kauplustest, sest pakub kliendile kaupa odavamalt ja paindlikumalt. Kes tahavad seda kaupa osta, peavad leidma tööd. Miks mitte asuda Amazoni laost või selle kaupu vedama jalgratta, auto või veokiga?

Viimane nõuab suuremat riskivalmidust investeeringuna oma sõidukisse. Seda ähvardavad riskid ongi juba realiseerumas. Kui mitte uute seadustena, siis varsti isejuhtivate veokite näol.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: