Kahtlemine pidavat olema arguse ilming. Samuti võivat muutuda kannatlikkus arguseks, kui see venib liiga pikaks. Ahnus trumpab tihti argust ja seega nii kahtlust kui ka kannatlikust. Seda vähemalt juhul, kui saadaval olev hüve on piisavalt suur. Alanud nädal pakub huvitavat vaatemängu kannatliku kahtluse ja ahnuse võitlusest.

Etenduse sisu keerleb taksonduse senist ärimudelit lõhkuma asunud Uberi aktsiate ümber. Eelmisel nädalal kuulutati välja kauaoodatud Uberi esimene avalik aktsiapakkumine. Võimalus saada osa planeedi kõigi linnastunud inimeste transporditeenuse ärist raha ümbersuunamisest erutas huvilisi juba pikemat aega. Konkreetsuseta oli lihtne fantaseerida nii pudrumägedest kui ka vältimatust ebaõnnestumisest. Raha aktsiate vastu vahetamise põhjendus võib olla igal investoril ainulaadne, aga leidub ka palju ühist.

Viimast on lihtsam ära arvata. Selleks on soov saada kasu. Selles pole midagi halba, sest maailmas leidub vist vähe inimesi, kes ei sooviks vahetada näiteks viieeurost rahatähte kümneka vastu. Nad on nõus isegi natukene ootama. Puhtalt heast südamest võiks soovida ellu uuendusi pakkuda julgevatele ettevõtjatele edu.

Varasemate spekulatsioonide põhjalt ennustati, et Uberi väärtus võiks olla umbes 100 miljardit dollarit. Börsipäeval seati aktsia hinnaks 45 dollarit. Selle hinnaga oleks olnud Uberi väärtus 80 miljardit dollarit. Seega intrigeeriv, et mitte öelda, ahnust toitev vahe või hirmutav tagasihoidlikkus. Sellest tekkis kahtluste ja ahnuse segane olukord.

Esialgu võitis kahtlev kannatlikkus. Uberi aktsiate eest pakuti soovitust vähem. Nädala lõpuks oli ostuhind natukene üle 41 dollari ja firma väärtus alla 70 miljardi dollari. Sellest hoolimata teenis Uber aktsiate müügiga kaheksa miljardit dollarit. Raha on Uberil väga vaja, sest firma pole olnud kunagi kasumis. Eelmise aasta kahjum oli kolm miljardit dollarit. Jätkamine ja turu haaramine vajab aga investeeringuid.

Asjaolu teeb tusa eriti senistele transporditeenuse pakkujatele, sest neile ei lubata kahjumis tegutsemist. Samal ajal lastakse tegutseda neilt leiva võtjal ja sealhulgas omavalitsuste poolt korraldatud ühistranspordi korralduses segadust külvaval ettevõttel investorite mängu tõttu pikalt miinuses. Tulemusena sünnib kaasakiskuv ja klassikalise head-halba kaaluva tragöödiasugemetega etendus. Lõppvaatuses polegi niivõrd oluline, kui palju teenib-kaotab mõni investor raha, vaid kuidas mõjutab börs Uberi strateegilisi valikuid.

Olgu näiteks elektrisõidukite valmistaja Tesla. Mõne nädala eest väljendas Elon Musk börsil olemise vastu taaskord tusa. Aastapäevad varem sai ta sarnase mõttega säutsu eest kõvasti sugeda ja eemaldati nõukogu juhi kohalt. Meest ajab närvi, et peab lugematutele investoritele pidevalt aru andma. Probleemi poleks, kui kõik läheks hästi, sest siis saaks nagu restorani peremees käia nautimas lauast lauda maitsva toidu teemal klientidega jutulõbu. Uudse tootega ettevõtte kasvamine kulgeb harva valudeta ehk raha kaotamata.

Edu rajaneb olulisel määral vigadest õppimisel. Mitte kõik, aga vähemalt osad kalliste vigade õppetundidest osutuvadki ettevõtte edu võtmeks. Kellel on raha vähem, võib sellise vea kätte surra või siis polegi piisavalt vahendeid taoliste õppetundideni jõudmiseks. Muski häirib, kui iga probleemi peale tõuseb börsil tema ettevõttesse raha paigutanute hädakisa, sest nad ei näe oma ahnusest kaugemale ega mõista pikas perspektiivis kalliste õppetundide kasulikkust.

Ajakirjanduse kirves armastab majandusmaastiku kõige suurimaid puid ja nii võimendatakse probleemid mastaapseks paanikaks. Väikeseid panuseid teinud investorid teevad tihti kõige kõvemat häält, sest neid on palju ja nendega on keeruline suhelda. See on ka põhjus, miks Musk pole viinud börsile raketitranspordiettevõtet SpaceX. Investorite mass ei mõistaks tema strateegilisi riske ega laseks vigadest õppida.

Samas ei tohi unustada, et mõne ülikalliks osutunud vea põhjus võib olla äärmiselt odav ja rumal tegur, nagu näiteks kolm miljardit dollarit maksnud India allveelaeva Arihant puhul. Seda on püütud taastada viimased kümme kuud, sest vaid mõni kuu pärast esmast vette laskmist unustas keegi sukeldumise ajal luugi lahti. Tuumarelva kandva allveelaeva kallis ja keeruline sisu täitus soolase ning korrodeeriva mereveega.

India allveelaeva näide toob tagasi Uberi ning kannatlikkuse ja ettevaatlikkuse teema juurde. Investorid kahtlevad, kas maailma senises elukorralduses erakordseid muutuseid lubavate ettevõtete juhid suudavad kontrollida igat luuki. Teisalt on nende geniaalsus ja jultumusega segunenud uuenduste julgus uute rikkuste võtmeks.

Uber pakub müügiks õigust rääkida kaasa firma juhtimises ja olla sama julge kui senine juhtkond. Võib aga küsida, kas ahnuse ja arguse kimbatuses investorid on ikka parimad strateegid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".