Google ja selle emafirma Alphabet rõõmustasid investoreid uudisega käibe kasvust. Maailma raha satub voolama läbi ettevõtte kassa tänu kaupade ja teenuste loojate soovile viia info punktist "a" punkti "b", kus asub võimalikke ostjaid. Google paikneb keset joonitud väärtusahelat sedavõrd hästi, et viimases kvartalis õnnestus kasvatada neil kassat läbivat rahavoogu paarkümmend protsenti. Kogu eelmise aasta tulem oli võrreldes varasemaga peaaegu veerandi võrra tummisem.

Öeldakse, et info on uue aja nafta, pidades tegelikult silmas raha. Google koorib kahe punkti vahelisest rahajõest osa endale. Analoogseid "torusid" püüavad ehitada paljud inforuumi ettevõtted. Google'i kõrval on teise suure edu loo esindaja kindlasti Facebook. Amazon paigutub samasse ruumi, aga korjab oma osa üles peamiselt ahela lõpust, kus vahetavad omanikku kaubad ja teenused.

Raha ei jäta kedagi ükskõikseks. Sellest supist püüavad torude või kõrtega osa saada kõik. Mõned "torud" torgatakse otse ettevõtte rahakotti, kus on lubatud toimetada lisaks omanikele ka riikidel. Viimased vajavad oma osa nii elanike kui ka ettevõtete eest hoolitsemiseks. Juhul kui riigil õnnestub eluolu hästi korraldada, saab ta ettevõtjate rahakarbist kätte rohkem, vähemalt teoorias.

Tegelikkus võib olla vastupidine. Näiteks kui riigi elu juhtiv poliitika ebaõnnestub, kiputakse ettevõtjatelt jõudu kasutades rohkem raha välja pigistama. Tänu sellele läheb olukord veelgi kehvemaks. Mõneti vastuolulisena ja kukalt kratsima panevalt juhtub ka vastupidine. Kui ettevõttel läheb väga hästi, ei tahagi riik oma osa saada. Leidub näiteid, milles antakse edukale firmale teistelt kogutud maksudest saadud raha juurdegi.

Värske näide on Amazon, mis teenis eelmisel aastal kasumina 11,2 miljardit dollarit. 2017. aastaga võrreldes oli Amazoni tulem üle kolme korra suurem. Veelgi varasema aastaga võrreldes oli kasv üle nelja korra suurem. Järelikult läheb ettevõttel hästi. USA läbis eelmisel aastal olulise maksureformi langetades ettevõtluse 35 protsendist maksustamist 21 protsendini. Üks reformi eesmärk oli vähemalt poliitilise lubadusena meelitada maailmast raha koguvate USA päritolu hiigelsuurte ettevõtete raha edendama riigi kukrus kohalikku heaolu.

Vahepeatusena olgu meenutatud USA presidendi väsimatu Amazoni vastane vimm, mille sisu ei ole niivõrd raha, kuivõrd ettevõtja asutajale Jeff Bezosele kuuluv ja presidendi suhtes kriitikat avaldav ajaleht The Washington Post. President püüab igal võimalusel Amazoni ja Bezose kallal ääsida kuni selleni välja, et nõudis riiklikult postiteenuselt pakiveo hindade tõstmist, pidades silmas ja väljendades kõnes rõõmu selle üle, kui palju tekitab see kahju Amazonile. Maksureformiga seoses kommenteeris riigijuht, et uus maksustamise kord sunnib loovutama Amazoni oma raha riigile varasemast rohkem. Paistab, et mees teab, mida oma riigiga teeb.

Ometi tabas meediamerd hämmingutorm, saades teada, et riik ei küsi Amazonilt maksudena sentigi. Natukene üldistades kirjutas maksuamet firmale küll maksuteatise, aga sellele kirjutatud lõivu määr oli negatiivne. Rekordiliselt kasumilt maksude kogumise asemel maksis riik hoopiski ettevõttele peale, kokku umbes 130 miljonit dollarit. Nii juhtus see juba teist aastat järjest. Kõik on vastavuses seaduste ja varasemate kokkulepetega.

Varasemate kokkulepete olemusele heidab valgust teine värske üllatus, milles teatas Amazon, et loobub New Yorki kavandatud 25 000 töökoha loomisest. Põhjusena viidati poliitikuid tabanud ängile seoses omavalitsuse lubatud 1,5 miljardi dollari suuruse maksusoodustuse suhtes. Juhtunu lisas vaidlusele kütust, aga tõenäoliselt ei eraldu sellest kasulikku valgust. Eelmise aasta teade Amazoni plaanist rajada uus kaubakeskus tõi teineteise võidu kohale arvukalt omavalitsuste ja föderaalametite maksusoodustusi pakkuvaid kosjalisi.

Sisuliselt doteerivad omavalitsused ja muu hulgas ka riik üksikuid erafirmasid, et need neelaks alla konkurente. Sarnane olukord joonistub välja aastaid kahjumis tegutseva Uberi puhul, mille tegevus õõnestab transpordisektori ettevõtlust, kus saavad vähesed lubada aastate pikkust kahjumit. Mida suurem ettevõte, seda rohkem on riik huvitatud taolises maksumängus kaasalöömisest. Olgu viimase imeliku näitena Google, millelt kogub Euroopa Liit trahvidena rohkem raha, kui maksab firma riiklike maksudena.

Infot valitsevate tehnoloogia ettevõtete tulu seostub informatsiooni levimise sooviga, seda vastupidiselt raha soovile koguneda suurimate ettevõtete juurde.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".