Facebooki juht nõudis ootamatult suurettevõtete karmimat reguleerimist ({{commentsTotal}})

Kas Mark Zuckerbergi  tabas tõesti meelemuutus?
Kas Mark Zuckerbergi tabas tõesti meelemuutus? Autor/allikas: PA Wire/PA Images/Chris Ratcliffe

Facebooki juhi Mark Zuckerbergi üleskutsest luua internetikasutajate õigusi kaitsev raamistik kumab läbi pragmatism ja küünilisus, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Facebooki juht Mark Zuckerberg üllatas nädalavahetuse lehelugejaid pikema kirjutisega ajalehes The Washington Post. Ära trükitud ideed olid varasemate tegude ja väljaütlemistega sedavõrd ristakuti, et öeldu siirus äratas õigustatud kahtluseid. Võib-olla oli miljardär argisemast elust irdumise tulemusel kaotanud ajataju ja tegi aprillinalja paar päeva varem?

Paari miljardi kasutajaga kõikidest riikidest suurema populatsiooniga alternatiivset või virtuaalset planeeti valitsev Zuckerberg on kaitsnud alati kiivalt oma impeeriumi suveräänsust. Nüüd aga kutsus sama isik maailma riike selle tegevusse vahele segama.

Üleskutse sisu oli innustada maailma valitsusi sekkuma Facebooki-sarnaste ettevõtete toimetamisesse. "Vajame uusi regulatsioone" – teatas Zuckerberg, osutades kahjulikule sisule, valimiste puutumatusele, privaatsusele ja andmete mobiilsusele.

Mehega juhtunud elusuunda muutvale sündmusele või muul põhjusel moraalse transformatsiooni läbimisele viitab üleskutse, et "interneti firmad peavad vastutama kahjulikku sisu ohjavate standardite rakendamise eest" või "internetile oleks hea, kui senisest rohkem riike võtaks kasutusele GDPR-i sarnased regulatsioonid". Viimane on osutus Euroopa Liidus isikuandmeid kaitsvale regulatsioonile.

Öeldu vastandub dramaatiliselt lähiajaloost leitavaga. Just äsja võitles sama Facebook näiteks Saksamaal vihakõne teemalise seaduse vastu, mis sätestab, et online-meedias valeliku info levitamises osalevaid veebiteenuseid, nagu Facebooki, võib karistada kuni poole miljoni euro suuruse trahviga iga levisse jõudva valeuudise eest. Facebook väitis, et nad saavad halva filtreerimisega ise hakkama, kui keegi neid trahvidega ei segaks.

Lubadus pole tänaseni vett pidanud. Lisaks otsustas sakslaste Föderaalne Kartelliamet, et vastavalt juba mainitud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele piiratakse vabadusi koguda Facebooki kasutajate kohta andmeid. Sisuliselt kärbiti firma äriplaani.

Ükski viktoriin ei kasutaks nii lihtsat küsimust, nagu kas Facebook tegutses regulatsiooni ettevalmistava perioodi jooksul poliitikuid töödeldes isikuandmeid kaitsva regulatsiooni vastu. See pole ka ime. Isikuid puudutavate andmete kasutamisega seoses on arendatud rohkem neid töövahendeid, mille abil lõikavad kasu ettevõtted. Andmete tegelike omanike huvides väärtuse loomisele ja kaitsmisele osutamine äratab seevastu imestust. Suurimad ja populaarsemad teenused kasutavad klientidelt kogutud andmeid nende teenindamise asemel nendega manipuleerimiseks.

Millest nüüd siis Zuckerbergi suunamuutus? Ilmselt ei tulene see moraalsest kirgastumisest. Taustalt leiab midagi pragmaatilisemat, mis on endiselt ja esmajoones allutatud firma hüvangule. Viimastel aastatel avalikkusele meelehärmi tekitanud valimistega seoses on pannud sotsiaalmeedia vahenditega rahva arvamuse manipuleerimise skandaalid riike olukorrale reageerima.

Osa teevad seda ühtemoodi, teised teist viisi. Facebook on riikidest suurem ja riikideülese ettevõtluse esindaja. Firma tegeleks eelistatavalt ühe konkreetse vastasega, kui kümnete erisugust lähenemist nõudva probleemiallika põhjustatud probleemipuntra ja ennustamatu tulevikuga.

Facebooki varasemad püüdlused olid suunatud nende äri puudutavate igasuguste regulatsioonide lämmatamisele. Asjade seis teisenes, kui andmete kogumise senist vabadust muutvate seaduste sünd osutus vältimatuks. Nüüd oli vaja taktikat kohendada. Miks mitte paluda kõikidel riikidel võtta vastu üks ja ühine seadusandlik raamistik? Seejärel saab ettevõte planeerida ja teostada uue olukorraga kohanemiseks vajalikud sammud. Värskes üleskutses kasutab Zuckerberg isegi väljendust "ühine globaalne raamistik".

Interneti idee on rahvaste infovoogude ühendamine ja inimeste kokku toomine. Midagi sarnast püüab iseseisva teenusena pakkuda ka Facebook. Selle erinevusega, et nad tahavad rahvaste infost ammutada väärtust ka endale. Kõik riigid kuuletuvad interneti toimimist võimaldavale ühtsele tehniliselt loogiliste nõuete raamistikule. Raske on ette kujutada olukorda, milles lepiksid samad riigid kokku internetis kasutajaid kaitsvates seadustes. Vaevalt, et Zuckerbergi artikkel toob kokku Venemaa, Hiina, Iraani, Euroopa Liidu ja USA, et arutada, kelle seadustest võiks tulevikus riigialamate huvide kaitseks juhinduda.

Juhtunu valguses tekib kiusatus Zuckerbergi meeleseisundi diagnoosimiseks. On ta küünik, kes Oscar Wilde'i hinnangul teab iga asja hinda, aga mitte millegi väärtust? Või järsku tabaks märki George Carlini tähelepanek, et kui küünikut piisavat kratsida, ilmub nähtavale pettunud idealist?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: