Nokk kinni, saba lahti ja seejärel vastupidi. Kõik teavad pigiga võitleva linnu lugu ja selle õpetlikku sõnumit. Midagi lähedast leiab aset teiseski pigises keskkonnas ehk linnatänavatel. Esialgu võinuks arvata, et klientide vajadusi ja sõidukite võimalusi vahendava teabe liikluse tõhusamale reguleerimisele rajatud sõiduteenus muudab linnatransporti paremaks. Nüüd on aeg valida, kas see tähistab saba või nokka. Ühe kalli probleemi lahendamine tekitab teistsugust häda. Seegi on kallis ja tähendab kardetavalt klientidele pigisse jäämist.

Esmalt hea ootusest – kui keskmiselt viibib sõidukis aritmeetiliselt 1,1 inimest, siis Uberi maailmale tutvustatud transpordi teenuse mudelis saab täita paljud pooltühjalt tiirutavad autod taksot või ühistransporti ootavate klientidega.

Uber ja teised analoogse teenuse tarnijad jagasid ümber osa taksojuhtide teenistusest. Tülika töösuhte sõiduteenuse pakkujatega välja jättes võtsid nad kümnist töökorralduse uuendusest ja lõikasid kasu sõiduteenuse kasutamise kasvust. Sotsiaalset kapitali teenisid nad modernse teenuspõhise modernse majanduse edendamise läbi. Klientidele sai osaks paindlikum ja mõnikord taksodest odavam transporditeenus.

Ainult, et sõit ise muutub üha aeglasemaks. Põhjus ei ole sõidukijuhtide kehvemas sõiduoskuses, vaid nende arvus. Mitmes USA suurlinnas on autode liikumiskiirus tipptunnil langenud mõne aastaga 20 protsenti. Uus ärimudel meelitas teedele taksodega võrreldes kordades rohkem kliente otsivaid sõidukeid. New Yorgis hinnatakse taoliste sõidukite arvuks 68 000. Seda on kuulsatest kollastest taksodest ligi viis korda rohkem.

Umbes poole päevasest tööajast tiirutavad need autod potentsiaalsete klientide otsingul mööda kesklinna tänavaid. Arusaadavalt sageneb taoliste sõidukite tihedus ajal ja kohtades, kus leidub enim kliente ehk tipptundidel. Tulemuseks on rohkem ummikuid ja järjest aeglasem teenus.

Olukord sünnitab nõiaringi, sest aeglasem liikus vähendab ühistranspordi atraktiivsust. Peatusesse jõudmiseks peab nägema vaeva, lisaks peab arvestama jäigema sõidugraafikuga, pakutavad sõiduriistad liiguvad veelgi aeglasemalt ja lõpuks ähvardavad liiklusummikud ka nende tõhusust. Seetõttu tundub ameeriklastele Uberi või Lyfti tellimine atraktiivsem. Endal aru andmata ummistavad nad sellega liiklust veel rohkem. Reisijad liiguvad ju suurematest sõidukitest väiksematesse.

See kasvatab täiendavalt reiside arvu, mida omalt poolt paisutab kasvanud mugavus, kui inimesed on hakanud tegema sõitem, mida poleks taksode ja busside domineerimisel tehtud. Reiside arvu suurenemist võib pidada liikluskoormuse kasvu sünonüümiks. Liiklusummikutega saab linn kauba peale veel halveneva keskkonna, saastatud õhu ning müra.

Hetkel teadaolevalt probleem süveneb, sest head lahendust pole leiutatud. Esialgu pakutavad ideed klienti ilmsest pigist ei päästa. Valida on aegluse ja kalliduse vahel. Õigemini polegi millegi vahel valida. Näiteks on paljudes suuremates linnades liiklusummikute vähendamiseks rakendatud maksusüsteemi. Seda nimetatakse kesklinna teede või sagedasti otsesemalt – ummikumaksuks.

Seega, kui tahad jõuda punktist A punkti B, saad valida linna keskuse ümbert kulgeva pikema ja eeldatavalt aeglasema tee. Kuna tasu võetakse läbitud tee põhjal, maksad rohkem. Tähistagu see siis „saba kinni“ olukorda. Kui palud sõita läbi keskuse kulgevat lühemat teed pidi, maksad ummiku lõivu rohkem. Kuid tõenäoliselt kulub ikkagi rohkesti aega, kui sama taktika valijaid on palju. Järelikult – taaskord on nokk kinni.

Ühe võimalusena näevad Uberi-laadse teenuse pakkujad koostööd ühistranspordiga. Nende ülesandeks jääks inimeste toimetamine perifeeriast ühistranspordi peatustesse. Sealt edasi kulgeks sõit busside ja trammidega linna südamikku. Ometigi ei päästaks seegi liiklejaid pigist. Arvestage, et vaid mõne aasta pärast tulevad teedele isejuhtivad autod. Neid saavad endale lubada varasemast palju suurem hulk inimesi, sest nende kasutamine ei nõua juhtimisoskust.

Hind peaks tulema taskukohasem, sest tõenäoliselt nõuab autotööstuse ellujäämine müügi mahtude kasvu, seda eriti üleminekul vanadelt sõidukitelt uutele. Kuivõrd sõidukis viibijad juhtima ei pea ja neis on kiire interneti side, saab autodes aega veeta tööd tehes, õppides või meelt lahutades. Siis vist ollaksegi tõelises pigis, kui kogu linn istub ühises liiklusummikus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".