Tööga muudetakse energiat ja ressurssi millekski kasulikuks. Soovitavalt on see sihipärane, et vältida energia ja ressursside raiskamist ning nende muutumist millekski tarbetuks. Töö protsessi kirjeldavad mitmesugused andmed. Vanasti jälgisid neid inimesed, kes reageerisid vastavalt oma paremale äratundmisele. Töö andmetega ei ole meie tugevus. Paljud eelistaks vähema vaimse koormusega tööd, kuigi ega sedagi ei taheta teha.

Esmalt siirdusidki masinatele kehalisemad tööd. Nüüd on käes töö juhtimise siirdumine masinatele. Täpsemalt loovutatakse juhtimine algoritmidele, andmeid haldavatele loogilistele sammudele. Arvutavad masinad on teostajad, kuna nende olemus on sooritada ka kõige üksikasjalikumaid samme täie pühendumusega, mille tõttu saab neid sundida tegema vähem vigu, vajamata samas puhkust ja lõunapause.

Näiliselt on toimumas puhas siirdeprotsess, mis vabastab inimese tüütavast ja isegi ohtlikust tööst. Kas ta seda päriselt ka tahab, pole veel päris selge, sest mõned inimesed on hakanud muutuses kahtlema. Eriti just pärast seda, kui neile öeldakse, et sul pole vaja enam tööd teha. Kui masinad võtavad üle töökorraldusliku otsustusprotsessi, märgatakse ehmatusega, et inimest ei vabasta ega vallanda teine inimene talle etteheidetavate vigadega, vaid tunneteta masin.

Võiks arvata, et selles pole midagi uut. Uue töökorralduse märksõnaks kujunes praeguseks 11 aastat tegutsenud Uber. Alati leidub kusagil, kes tahab oma tööd pakkuda ja mõnes teises kohas vajab keegi just sellist teenust. Uber pakub töö ja tarbija teineteise leidmise ehk kliendisuhte loomise platvormi.

Taksojuhid kogesid lühikese ajaga, kuidas vapustas uudne lahendus sõiduteenuse turgu. Juhid ühendati lahti organisatsioonidest ja muudeti tööühikuteks, milledelt kadusid kollegiaalne läbirääkimise positsioon, organisatsiooniga seotud sotsiaalsete tagatiste ja hüvede võimalused. Töövoog muutus kiiremaks ja dünaamilisemaks kui töö ja tarbijaid leidsid teineteist sujuval infomaastikul, võrreldes varasema künkliku organisatsioonilise ja bürokraatliku olustikuga. Pakutava töö väärtus muutus jooksvalt vastavalt turu nõudlusele jne.

Platvormi pidaja isoleeris end töövõtjate muredest, kuna autojuhid ei tööta Uberile, vaid klientidele. Uus teenus tegevat head kõigile, kuna võimaldab nii palju töötada, kui vähegi end müüa suudetakse, ja tarbida nii palju, kui on raha. Kliendi jaoks oli konkurentsi areng soodne, sest näiteks USA-s olevat vähenenud viie aastaga taksojuhtide sissetulek umbes poole võrra, mis tähendab toru teises otsas sissetuleku kogujatele suuremat töökoormust.

Tööga seotud informatsiooni haldamise tõhususe kasv on loogiline kohe, kui selleks avaneb võimalus. Trend jõuab valdkondadesse, mis ei ole nii harjunud mõtlema, näiteks haiglad, ülikoolid, advokaadibürood jne. Päästikuks on COVID-pandeemia tõuge harjutada kaugtööd. Töö polnud enam organiseeritud ühtse töökoha territooriumi vahenditega, mis lahjendas mitmel juhul isiksuste tähendust. Mõnel juhul polnud enam oluline, et töösooritusega käis kaasas vestlus kohvinurgas ja muu sotsialiseerumine. Kaugelt tegutsedes märgati rohkem tööpanust kui inimest, eriti kui viimast asendas kaugtööplatvormil abstraktne ikoon.

Mõtlema ei pea ainult läbi Uberi prisma, kuigi tööpanuste juhtimine üle pika vahemaa sarnaneks taksoteenuse korraldamisele. Töö saamiseks pead olema õigel ajal õiges kohas ja õigete oskustega. Masin peab kõige üle arvet ega oma subjektiivseid eelistusi. Esialgu võibki paista, et kõik sõltub indiviidist endast, lisaks lubatakse suuremat vabadust ja ettevõttele paranenud konkurentsivõimet.

Masin teostab juhtimisülesannet ja õpib. Muu hulgas kombineerib see töid ja tegevusi üha leidlikumatel viisidel. Oma otsuste edu varem kokkulepitud eesmärkide vastu mõõtes. Leidlik masin võib rakendada uuendusi, mille puhul inimene esmalt üllatub, sest tema poleks osanud nii mõtelda. Seejärel tekib küsimus - kas nii üldse tohiks. Inimeste omavahelise suhtlemise tõttu tärkavad kirjutamata reeglid, sotsiaalsed normid ja mõttelised piirid, mis on hoidnud inimeste valikud neile mõistlike ja või vähemalt arusaadavatena.

Masinal taolised piirid puuduvad ja selliseid inimlikke tingimusi on äärmiselt keeruline kui mitte võimatu neile algoritmidega kirjeldada. Arengu tulemusena võivad masina jaoks arukad valikud lahkneda inimeste huvidest. Inimeste käes oleks siirdeprotsess aeglane ja jookseks võib-olla liiva. Masinad on kiired ega viibi tahet nüristavatel koosolekutel, sest nemad muudavad energiat ja ressurssi millekski kasulikuks. Just nii nagu tahtsime!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".