Praegusel ajal võib eristada laias laastus kahte tüüpi tööd. Neist esimene on ajutine, paindlik ja sõltumatu, teine püsiv, jäik ja tööandja poolt korraldatud töö. Viimast tunneme paremini palgatööna Esimesele on leitud inglise keelses kultuuris nimeks gig-economy ehk juhutöö. Sõna "gig" tuleneb omakorda sõnast "engagement" ehk kokkulepe. Sõna lühem vorm "gig" muutus käibefraasiks eelmise sajandi alguses USA linnades populaarsust kogunud džässmuusikute seas, kes kirjeldasid slängisõnaga oma õhtuseid tööotsi.

Igasugustest töödest moodustavad märgatava osa seletused ja kokkulepped ehk informatsioon. Alguses ei saadud sellest aru, kuid tagasi vaadates on tööde infomahtu pea võimatu eirata. Leidub kindlasti neidki, kes löövad etteheite hoos käega otsa ette, küsides retooriliselt, miks nemad varem selle peale ei tulnud. Miks nende pähe ei tulnud teha infoplatvorme ja rajada neile teistest varem oma Uber või Airbnb.

Näiliselt on sul kümneid tuhandeid töövõtjaid, kuid sa ei pea sõlmima kellegagi keerulisi lepinguid. Sa lihtsalt müüd juurdepääsu ja vahendad informatsiooni. Omamoodi on see kahe letiga äri, milles küsid raha nii ostjalt kui müüjalt, asud autojuhi ja sõitja vahel, toa omaniku ja ööbija vahel, toidu valmistaja ja sööja vahel jne.

Kas tahad tööd suures kompaniis väikese ja fikseeritud mutrikesena või teeksid tööd omal ajal, nendega kellega meeldib ja nii palju kui parajasti tahad? Viimane tundub palju ahvatlevam. Ajutise iseloomuga töötegemine moodustab märgatava, mõnes riigis enamuse sellel sajandil majandustegevusse lisandunud tööst. Sisenemise lävend on madal ega nõua CV saatmist koos äreva ootusega, kas tööandja sind tahab või mitte. Pakud end toitu või inimesi vedama, teed oma korterist hotellitoa jne.

Igas ilusas loos peab olema aga oma koll, draakon või kiusaja. Juhutööde puhul on selleks sotsiaalsete tagatiste puudus. Sul pole kedagi, kelle käest küsida puhkusepäevi, kellega palga osas läbirääkida jne. Töövõtjate rohkus ja hajutatus tähendab üksi olemist ja nõustumist kõige kasinama pakkumisega.

Oma tuba välja rentida oleks ju ometi riskivaba. Alanud aastal oodatakse Airbnb börsile saabumist. Viimase 11 aastaga laienes firma teenus 191 riigi enam kui 100 000 linna, kust leiab huviline endale umbes seitse miljonit ööbimiskohta. Võõraste tubadega kauplev ettevõte ajab hotellidest paremat majutusäri ja firma väärtuseks hinnati paari aasta eest üle 31 miljardi dollari. Seda oli rohkem kui mitme suure hotelliketi väärtused kokkupanduna ja isegi potentsiaalseid ööbijaid vedavatest suurtest lennufirmadest.

Nutikalt majade ja lennukiteta inforuumi peitudes ööbimisinfo vahendamise eest raha koguva ettevõtmise kasumist lootsid osa saada paljud. Arvati, et oodatavaks börsipäevaks on firma väärt juba 35 miljardit dollarit ja see kasvab koos reisimise populaarsuse ja gig-economy võidutsemisega.

Väljaarvatud koroonaviiruse olukorras: kahe letiga firma kannatab kodudesse sulgunud inimeste ajastul kahekordselt. Airbnb tegi arengulootuses suuri kulutusi. Nüüd seistakse ootamatult silmitsi eksistentsiaalse kriisiga. Firma kaotas lühikese ajaga sadu miljoneid dollareid. Mõnedel hinnangutel on ettevõtte kassas napilt raha katmaks tegevuskulusid aasta lõpuni.

Isegi kui avastatakse tõhus ravi ja inimesi asutakse koroonaviiruse osas massiliselt kontrollima, jääb reisimisisu koos ööbimiste reserveerimisega teadmata tulevikuni kasinaks. Samas võib võtta ju pikema pikksilma ja tõdeda, et kunagi tulevikus asuvad inimesed taas reisima ja firma hea seis taastub.

Nakkusohuga kaasnes ööbimiste reservatsioonide ülesütlemiste laine. Airbnb sattus ebameeldiva valiku ette, kas hoolida rohkem ööbimiskohtade omanikest võik ööbivatest klientidest. Valik jäi viimastele. Nad vabastati lepingust loobumise hüvitise tasumisest. Rendileandjad ei saanud lepingust loobumisest midagi.

Samas on nemad reaalsete kulude kandjad. Ühte eluruumi rendile andvate inimeste kõrvale oli sünnitanud Airbnb ärimudel sadade rendipindadega superrentnikute kategooria. Sellised, kes olid muutnud väikelinnade peatänavate lähedal asuvad eluruumid Airbnb libahotellipindadeks ja kelle kaudu teenis firma suure osa oma käibest.

Nüüd ei suuda sellised ettevõtjad oma investeeringute eest tasuda. Nad on sunnitud oma pinnad viima pikaajalisele renditurule, kuna nii on kindlam. Kes teab, millal saabub järgmine viirusekriis? See tähendab ööbimispindade vahendajast Airbnb'ile tubade ja tulude kadumist. Ühtlasi kasvavad klientide soovid puhaste ja ohutute pindade järele, mis meenutavad üha rohkem traditsioonilist hotellituba.

Kui kaalud ajutise, paindliku ja sõltumatu töövõtu ning püsiva, kuigi jäiga ja tööandja poolt korraldatud töö vahel, siis kaasa järgmine kord arutellu ka viirus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".