Pilveteenuste lai levik allutab inimelud poliitikute suvale
Venezuelat tabanud USA majandusembargo tagajärjed näitavad, et pilvepõhiste renditeenuste kasvaval populaarsusel on oma miinuspool, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Iga uus toode või teenus lisab elukorraldusse natukene uusi seoseid ja reegleid. Uus kohvitass lisab kappi uue reegli, kuidas see ülejäänute juurde ära paigutada. Pestes nõuab see veidi rohkem pesuvahendit ja tööd. Samas võimaldab see kauem pesemata nõudega elada või pakkuda kuuma jook veel ühele külalisele. Kui uut tassi keegi ei kasuta, tähistab see kaotatud raha, mida ei saa ostudeks kasutada jne. Ent miks mitte tassi rentida? Saad kasutada just nii palju kui vaja ja maailma lisandub veel üks teenus.
Tassike tundub vähe olulisena. Umbes nagu ei loeks midagi üksiku valija hääl. Ometi pole see tõsi, sest siis ei peaks ju keegi valima. Valimistega muudetakse maailma. Asjade ja teenuste lisamisega tehakse seda sama. Peab lihtsalt ootama, kuni selgub, milliseks maailm muutub. Siis hakkab selguma lisanduvate asjade või teenuste tähendus ja roll. Kogemus on õppimise meetod. Eriti õpetlikud on valusad kogemused, millest mõnda võinuks ette näha.
Võimalikule tulevikule osutab Venezuelat tabanud USA majandusembargo. Presidendi korraldusega 13884 keelati USA ettevõtetel ja isikutel Venezuelaga peaaegu kõik tehingute tegemine ja teenuste pakkumine. Enne kui näite sisu juurde minna, meenutagem, kuidas on tehnoloogiatööstus paari viimase aastakümne jooksul pingutanud ühendamaks andmevõrku kogu maailm ja et võimalikult paljudel oleks käepärast arvuti. Teiselt poolt soovivad inimesed mugavaid, tõhusaid ja turvalisi teenuseid, mis oleksid samal ajal võimalikult odavad.
Mõlema osapoole huvide tulemusel on muutunud ärimudelid kallist väljaostetud tootest jätkuvalt ligipääsetavate ja jooksvas arvestuses taskukohaste renditavate teenusteni. Tehniliselt asub oluline osa uue põlvkonna teenustest pilveraalis, mida kasutatakse lisaks tarkvarale kui teenusele üha sagedamini kliendi andmete hoidmiseks. Taolistest IT-teenustest kuulub suur osa USA firmadele.
USA ettevõtetel Venezuelaga igasuguste tehingute tegemise keelamisega keelas pilditöötlemise tarkvara tarniv Adobe Kesk-Ameerika riigile juurdepääsu oma teenusele. Vahet polnud, kas klient oli selle kasutamise eest tasunud või tarbis tarkvara tasuta versiooni. Keeld on keeld ja teenust ei tohi pakkuda. Ühtlasi ei tohi teenuse eest tasunutele raha tagasi maksta, sest tegemist oleks rahalise tehinguga. See on ju aga keelatud. Samuti pole võimalik blokaadist pääsemiseks sõlmida uut lepingut.
Kuigi USA presidendi eesmärk oli häirida Maduro valitsuse tegevust, takistatakse uue keeluga ka riigis õilmitseval opositsioonil, ajakirjanikel ja demokraatlikel organisatsioonidel oma infoteenuste haldamist ning demokraatia toetamist.
Kes neist hoiavad seni tehtud materjali USA firma pilveteenuse turvalistes serverites, kaotavad oma failidele paari nädala pärast juurdepääsu. Kes soovivad, võivad need sealt enne tähtaega alla laadida. Poliitiliselt ohtliku materjali oma arvutites hoidmisega langevad nad potentsiaalselt diktaatori repressioonide ohvriks. Võimalik, et sama asjade seis tabab venezuelalasi teistegi USA päritolu pilveteenuste kasutamisel.
Tehnoloogiaettevõtted on näinud suurt vaeva, et saada inimesed nende teenuseid kasutama igast maailma nurgast. Märgatav osa energiast on kulunud konkurentsis peale jäämiseks ja enda turuosa hoidmisele. Kliendi vajaduste parema rahuldamise nimel on nad arendanud teenuse tehnilist baasi ja tarkvara.
Selle üheks tulemuseks on standardid, väljakujunenud tavad ning tööprotsessid ja õpitud oskused, seda nii teenuse tarnija kui ka kasutaja jaoks. Kasutajatel on siin suurem roll, sest kirjeldatud standardsed protsessid asuvad tema maailmas. Need rajanevad usule ja usaldusele koostöö jätkumisest sarnaselt olukorrale, kui ta oleks tarkvara kohe välja ostnud.
Uues infoteenuste maailmas on sündimas aga olukord, milles sinu kohvitass ühel heal päeval ja sinust sõltumatult enam kohvi ei hoia. Tööriist, mida olid harjunud kasutama, loobub töötamast. See ei ole katki ega vanaks jäänud, milles lasub süü sinul kui kasutajal ja sunnib uut ostma. Isegi kui oleks, ei saagi sa uut osta. Uues maailmas sul polegi midagi.
Toidu saad internetis asuva ettevõtte teenusena koju tarnituna. Transport korraldatakse infoteenuse juhitud ja sulle mittekuuluvate sõidukitega. Kodu rendid, sest ise ei jõuaks tehnoloogilise arenguga kaasa joosta, et hoida seda piisavalt ajakohasena. Teiste inimestega suhtled kellegi teenuse abil. Isegi tööd teed kellegi tarkvaraplatvormil nagu Uberi taksojuhid. Lõpuks asub ka sinu mälu kellegi tarkvaraplatvormil jne.
Oluliste asjade ja tegevuste transformatsioon tarkvara juhitud suhteks tähendab, et sul polegi midagi. Elu sõltub juurdepääsust võõrale varale. Taoline tulevik pole enam eraomandile rajanev kapitalism, vaid midagi muud. Kui isegi kohvitass pole sinu oma, kes sina siis oled?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"