Oliver Laas: automatiseerimine muudab suure osa inimestest majanduslikult üleliigseks ({{commentsTotal}})

Tehisintellekt ja masinad asendavad üha enam spetsialistidele mõeldud töökohti.
Tehisintellekt ja masinad asendavad üha enam spetsialistidele mõeldud töökohti. Autor/allikas: Joshua Sortino/Unsplash

Automatiseerimise tõttu muutub üha suurem osa elanikkonnast majanduslikult üleliigseks, misläbi võivad muutuda ka mitmed meile ilmselgena näivad arusaamad töö moraalsest väärtusest ja olulisusest, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur Oliver Laas.

Automatiseerivad tehnoloogiad muudavad mingisuguse protsessi läbiviimise või objekti loomise inimesest sõltumatuks ning tarkvara juhitavaks. Selliste tehnoloogiate kaasaegseteks näideteks on sõidukite tootmiseks kasutatavad robotid, pangaautomaadid ja isesõitvad autod. Automatiseerimise eelisteks on suurem efektiivsus, produktiivsus ja kvaliteet, kuid sellel võivad olla kaugeleulatuvad ühiskondlikud tagajärjed.

Automatiseerimises pole iseenesest midagi uut. Kudumismasinad, tulejuhtimis- ja navigatsioonisüsteemid on mõningad näited levinud ning tuttavatest automatiseerivatest tehnoloogiatest. Automatiseerimist saatvad hirmud, peamiselt seoses töötuse ja sellega kaasnevate sotsiaalsete probleemidega, ei ole uued. Näiteks pangaautomaatide kasutuselevõttu saatis mure massiliselt töötuks jäävate pangatellerite pärast. Tegelikkuses muutus aga pelgalt tellerite töö iseloom – suurenes nõustamise ja kliendisuhete hoidmisega seotud ülesannete osakaal ja töökohtade arv hoopis kasvas.

Edusammud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas, eriti seoses masinõppimise ehk andmete põhjal iseseisvalt ennustusi ja otsuseid langetavate algoritmide, suurandmete ning tehisintellektiga, võivad kaasa tuua varasemast erineva automatiseerimise laine. Infotehnoloogia võimaldab senisest laiaulatuslikumat automatiseerimist nii spetsialistide kui ka tavatöötajate seas. Näiteks automatiseerimisest tingitud kõrgharidust mittenõudvate töökohtade vähenemist põllumajanduses leevendas kaubandus- ja teenindussektoris vähest kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomine.

Internetikaupluste kasvav populaarsus ning iseteeninduskassade ja kaubaautomaatide levik võib aga kaasa tuua nende töökohtade kahanemise. Isesõitvate autode ja autonoomsete pakirobotite kasutuselevõtmine võib viia töökohtade kahanemiseni takso- ja bussijuhtide ning kullerite seas.

Teisalt võib see kaasa tuua ka liiklusõnnetuste ja ummikute kahanemise. Pikemas perspektiivis võivad muutuda auto omamise viisid ning linnapilt. Enamuse ajast pargituna seisva ja ühele inimesele või väikesele leibkonnale kuuluva auto asemel võib ühte isesõitvat autot hakata kasutama suurem grupp inimesi. Omaniku tööle sõitmise järel osutab auto näiteks iseseisvalt Uberi-laadset teenust. kuni omanik selle uuesti endale järele tellib.

See vähendaks linnaruumis vajadust parklate järele. Suurem hulk autosid oleksid enamuse ajast sõidus. Samas tooks selline muutus kaasa muutused autotööstuses. Üksikisiku ainuomandusse ühe või mitme auto müümine ei oleks enam tulus.

Tõenäoliselt on esialgu automatiseerimise eest kaitstud need vähemrutiinsed tööd, mille sooritamine ei seisne hulga kitsalt piiritletud operatsioonide sooritamises kindlas järjekorras. Kuna masinõpe ja suurandmed võimaldavad inimestega samaväärsete või paremate tulemuste saavutamist üha enamates valdkondades ning väiksema töötajate arvuga, on võimalik, et ettevõtted hakkavad üha vähem looma spetsialistidele mõeldud töökohti ning olemasolevaid järk-järgult asendama.

Selle protsessi üks näide võiks olla algoritmiline kauplemine ehk automaatne finantsinstrumentidega kauplemine suure turuandmete hulga analüüsimise alusel. Arengud selles vallas võimaldavad praeguseks tehinguid sooritada sellisel kiirusel ja sellises mahus, millega inimesed enam võistelda ei suuda. Kui see juba juhtunud ei ole, siis on võimalik, et peagi ei suuda nad neid protsesse ka enam kontrollida.

Ühelt poolt suurendab algoritmiline kauplemine kasumeid. Teisalt vähendab see aga vajadust inimeste tööjõu järele. Näiteks finantsturude kasvu aastatel 2012–2013 saatsid koondamised Wall Streetil. Tulevikus võib automatiseerimise tulemusel kaduda üha suurem hulk spetsialistide töökohti.

Automatiseerimine võib tuua endaga kaasa mitmesuguseid tagajärgi. Esiteks võib elukestvast õppest saada uus normaalsus. Muutub ootuspäraseks, et inimesel on elu jooksul mitu karjääri, sest automatiseerimise ja teiste tehnoloogiliste muutuste tõttu hakkavad muutused tööturul aset leidma üha kiirenevas tempos. Iseasi, kas elukestev õpe on jätkusuutlik lahendus, sest nõudlus spetsialistide järele võib kahaneda. Tavatöö pealt kõrgharidust nõudva töö peale liikumine ei pruugi kõigil inimestel õnnestuda.

Kui automatiseerimisest ja teistest teguritest tingitud ebavõrdsus ületab ühiskondliku valuläve, võivad ühiskonnas kandepinda leida tehnoloogilise progressi suhtes skeptilised ning ludiitlikud hoiakud. Need võivad osaliselt olla motiveeritud ka keskkonnasäästlikust mõtteviisist. Samas ei ole kindel, kui suureks võib kujuneda selliste liikumiste mõju. Automatiseerimise ajendid näivad tulevat turumajandusest. Töötaja masinaga asendamisel maandab tööandja riske ja hoiab kulusid kokku.

Automatiseerimisest tingitud probleemide leevendamiseks võivad riigid kaaluda ja võib-olla ka rakendada kodanikupalka. Selle rakendamisega võivad kaasneda poliitilised erimeelsused: kellele, kui palju ja millistel tingimustel maksta.

Teisalt võib olukord, kus kasvav osa elanikkonnast on majanduslikult üleliigne, viia ka laiapõhjaliste filosoofiliste aruteludeni töö ühiskondliku rolli, olulisuse ja väärtuse üle. Selle tulemusel võivad muutuda mitmed meile hetkel ilmselgena näivad arusaamad töö moraalsest väärtusest ning selle olulisusest inimese elus.

Oliver Laas on õppinud kujutavat kunsti, kultuuriteooriat ja filosoofiat ning tegutseb ka kõigis nimetatud valdkondades. Tema teadustöö peamised suunad on metafüüsika, loogika, tehnoloogiafilosoofia, semiootika ja mängu-uuringud. Praegu töötab ta Eesti Kunstiakadeemias, Estonian Business School'is, Tallinna Ülikoolis ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor.

Oliver Laasi kommentaar "Novum" kõlab Vikerraadios reedeti kell 10.05 algavas saates "Huvitaja".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: