Hispaaniast võib saada esimene riiklikult kehtestatud ja seega püsivalt kodanikupalka maksev riik. Viiruse tõttu seiskunud majanduse taastamine õnnestub vaid juhul, kui selles osalemiseks on kodanikel raha. Sarnaselt paljudele Euroopa riikidele on Hispaania majanduse mootoriks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Alla 250 töötajaga firmad moodustavad üle 90 protsendi kõikidest Euroopa Liidus tegutsevatest ettevõtetest. Hispaania ettevõtete vastav näitaja 99,9 protsenti, need annavad tööd 72 protsendile tööealisest elanikkonnast ja toodavad kaks kolmandikku kõikide ettevõtete käibest. Nimetatud ettevõtetest on seotud suur osa turismi, majutuse ja toitlustamisega ehk selles osas majandusest, mis on tänaseks peaaegu seiskunud. Samuti ei tööta ükski Hispaania kool jne.

Hispaaniat tabas koroonaviirus kiiresti ja rängalt. Käesoleva nädala alguseks oli surmajuhtumeid juba üle 13 000. Riigis kehtestati 14. märtsil peaaegu sõjaaegne liikumiskeeld. Kõik inimesed peavad viibima siseruumides. Välja tohib minna hädavajalike kaupade või ravimite ostmiseks, asendamatule tööle või siis haiglasse minekuks. Piirang kehtib vähemalt kuni 26. aprillini. Mis edasi saab, pole teada.

Nimetatud ja paljudest teistest ametitest koju jäänutel on toimetulekuks vaba raha loetud kuud. Igapäevaselt kulub raha kommunaalteenustele ja poest ostetavale toidule. Ühel hetkel saavad need eurod otsa ja siis peab riik nagunii kodanikele appi tulema. Olukord sunnib otsima kõige mõistlikumat lahendust ajaks, mil koroonaviiruse pärast ei pea enam hirmu tundma.

Keegi ei tea, kui kaua selleks aega kulub. Optimismiks pole palju põhjust. Peamiseks viiruse leviku kontrolli alla võtmise meetodiks on olnud sotsiaalne distantseerumine ja kodudes viibimine. Haiglates toimuv kangelaslik töö on püüdnud minimeerida surmajuhtumeid. Sama käib ravimeid arendavate laborite kohta, kus püütakse leida rohtusid haiguse raviks. Viirusnakkusest kaitsva vaktsiinini on käia väga pikk tee. Haiglad ja ravimifirmad saavad leevendada viiruse haigestumise tagajärgi, kuid ei saa piirata selle levikut.

Viimase aja uudistes räägivad mõned poliitikud tunneli lõpust paistvast valgusest, osutades mitmes riigis vähenevatele nakkusjuhtudele. Lootus, et peagi lubatakse jälle vabamalt liikuma, tähendaks inimesi kaitsnud peamise meetme tühistamist. Selle peaks järgnema uus nakatumislaine. Järelikult risk püsib ja tulevik on selgusetu.

Teadmatus muudab majandustoetuste planeerimise keeruliseks. Keegi ei tea, kui pika perioodi peale peaks inimeste ja ettevõtete toetamist kavandama. Antud olukorras paistab kodanikupalga idee harvaesinevalt klaari ja vajadusi rahuldava lahendusena. Klaar selles osas, et kui makstakse, siis nii ka jääb, seda sõltumata viiruse kapriisidest.

Samuti ei pea võrreldes sotsiaaltoetuste meetmete suure ja regulatsioonide poolest kirju maastikuga arvet pidama, kes mille eest raha saab. Kodanikupalk võimaldaks loobuda mitmest meetmest ja kanda rahalised vahendid ühtsesse rahastamisskeemi.

Eeldatavalt on hispaanlaste analüüs põhjalik ning argumendid hästi läbi mõeldud, sest sealne majandusminister julges ajakirjanikele öelda, et valitsus planeerib juba lähiajal alustada kodanikele peaaegu tingimusteta raha peo peale maksmist. Minister Nadia Calvino täpsustas, et esmajärgus soovitakse toetada peresid, arvestades nende olukorra raskust. Sellest võib välja lugeda vähemalt esialgu kellegi eelistamist ja kellegi ilma jätmist ehk süsteemi testimise algust.

Teisalt kinnitas minister, et valitsuse kava näeb ette kodanikupalga rakendamist püsiva riikliku meetmena, mitte käesoleva erandliku olukorra jaoks mõeldud ajutise toetusena. Uutmoodi põhimõtte alusel kodanike rahalise toetamise alguse kuupäeva polevat veel teada, aga eesmärk on alustada võimalikult kiiresti. Toetuse suurus pole samuti teada, kuid põhimõtetes räägitakse minimaalse toimetuleku tagamisest.

Lähiaastate jooksul on universaalse baassissetuleku ideed testitud paljudes riikides. Mõnes kohas testimine alles käib. Ühena esimestest korraldasid soomlased 2017. aasta jaanuarist kuni 2018. aasta detsembrini suhteliselt suure, paarituhande pealise töötute grupiga tingimusteta eksperimendi. Osalejad said iga kuu kontole 560 eurot sõltumata sellest, kas nad leidsid endale tööd või mitte. Selgus, et raha tegi inimesed rõõmsamaks ja natukene tervemaks. Ülejäänu osas nende elus suuri muutusi ei toimunud.

Kodanikupalga oodatav mõju pole lihtsalt kirjeldatav. Selle tagajärgede nägemiseks ei piisa ilmselt mõnesajast päevast. Võimalik, et sunnitud olukorras ja riiki haarava mastaapsuse abil õpitakse ideed rohkem tundma. Samuti pole välistatud, et sarnase julgustüki võtavad Hispaania eeskujul ette teisedki riigid.

Ühte võib juba ette näha. Tegemist on mastaapse informatsiooni haldamise ülesandega, mistõttu on oodata tehnoloogiliste lahenduste otsimise rikast ajajärku.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".