Oodata on suurt kodanikupalga eksperimenti. Olgu enne veel märgitud, et oodata on uut normaalsust, kui seoses mõne ebatavalise uuendusega seoses märgitakse möödaminnes, et ka see on koroonaviiruse efekt või tagajärg. Arvatavalt kuuluvad antud ritta mõned lihtsamini ennustatavad arengud, aga ka mitmed üllatused, näiteks muutused lennutranspordi korraldamises.

Ennustuste järgi tabab väiksemaid ja suuremaid lennukioperaatoreid pankrotilaine. Suuremaid püütakse riigi rahakotist leitavaga päästa. Väiksemate aitamiseks jääb puudu poliitilisest tahtest. Sarnased halvad uudised puudutavad hotellimajandust ja turismisektorit Näiteid üllatustest ei tasu tuua, sest siis poleks tegemist ju üllatusega. Kodanikupalk oleks vahemaastiku nähtus. Midagi, mille võimalikust saabumise üle on viimastel aastatel spekuleeritud poolt- ja vastuargumentidega. Nüüd paistab, et kodanikupalga proovimisest ei ole pääsu.

Vajaduse põhjendus on enam-vähem sama kaasaegse kodanikupalgaga. Viimasest hakati rääkima seoses oodatava automatiseerimise lainega, mille tulemusel palgatöö läheb masinatele ja inimesed jäävad palgata töötuteks. Paraku pole masinatel rahaga midagi teha. Samuti ei töötaks majandus masinapargi väikese, kuid jõuka ringi omanike jaoks. Kaupu ja teenuseid tarbivatel massidel puuduks nende toodangu ostmiseks vahendid. Pealegi kulgeks vaesestumise protsess läbi ägedaks kujuneda võivate rahutuste.

Maade ja varade suhteid ümberkorraldavad sõjad ja revolutsioonid paistavad olema kitsikusega kaasnevad inimkonna refleksid. Seda teades sündisid uue sõja või revolutsiooni vältimiseks variatsioonid kodanikele jagatava raha teemal.

Erinevalt masinate võetud tööst, peatab reaktsioon viirusele teenuste ja kaupade tarbimise. Juhtunut võib võrrelda keha puhul süsteemse vereringe häirena, mille tõttu häirub mõne koe talitlus, teised lakkavad pöördumatult töötamast. See omakorda kahjustab organite ja organsüsteemide tööd. Selle tõttu pole enam vereringe taastumisest abi ja kuulutatakse välja surm.

Võrdlus kehaga on ajakohane kuivõrd koroonaviirus ründab hingamissüsteemi talitlust, mille järel võib käivituda kirjeldatud sündmusahel. Raharinglust võrreldakse üsna tihti vereringega. Kodanikupalk toimiks verevarustust toetava meetmena, kuni inimene ehk majandus saavutab taas enam-vähem normaalse elujõu.

Viide kodanikupalga kaasaegsele variandile tuleneb ajaloost. Sarnases vormis on kodanikele raha või sellega võrreldavat elamisressursi varemgi jagatud. Olgu selle näideteks kunagi Rooma Impeeriumi päevil alamatele jagatud vili või 16. sajandil Thomas Moore'i idee miinimumpalgast kui varguste vähendamise meetmest. Eelmise sajandi maailmasõdade vahelisel perioodil mõeldi mitmes Euroopa riigis, kuidas saaks sotsiaalse krediidi meetmetega elujärge parandada. USA-s Alaskas jagatakse naftavarude realiseerimisest kohalike elanikega osa tulust jne.

Teatud sarnasusi leiab isegi pensionisüsteemiga. Seega on riigi alamate toimetuleku toetamise ideel pikk ajalugu. Kodanikupalk oleks modernsem ning täiustatum vorm.

Maailmavaatest ja poliitilisest kultuurist tulenevalt kasutatakse riigi alamatele näiliselt mitte millegi eest regulaarselt jagatava rahalise subsiidiumi iseloomustamiseks erinevaid märksõnu universaalsest sissetulekust, vabaduse dividendide ja kodanikupalgani. Ideedes ja mõnedes piiratud aja ja territooriumiga eksperimentides pakutava igakuise tingimusteta rahaandami suurus oleks umbes 1000 eurot.

Eesmärk oleks hoida summa just nii madalana, et seda muu sissetulekuga kombineerides võib teha elukorralduses kvalitatiivse hüppe kas mobiilsusena parema töö juurde, investeeringuna elamispinda, laste harimiseks, võlakoorma vähendamiseks vmt. Samas oleks summa nii pisuke, et aitaks kuidagi ära elada ilma laisaks muutmata.

Viiruse leviku tõkestamisega paralüüsitud majanduse elavdamiseks ja siin-seal isegi elustamiseks kostuvad raha süsti üleskutsed võivad vältida "kodanikupalga" sõna kasutamist ja rõhutada meetme ajutist olemust. Nii saab vältida varasematest sõnavõttudest tulenevat poliitilist vastasseisu.

Teisalt on pea võimatu vältida teemakäsitluse tõstatumist, sealhulgas varasemast suurema detailsusega arutelu summadest, raha allikatest, võib-olla krüptorahadest, sularahata arveldamise kultuurist ning automatiseerimise kiirendamise vajadusest.

Viimane paistaks otse vastupidise sammuna senistele hirmudele, olles kodanikupalka puudutavate spekulatsioonide juurpõhjus. Automatiseerimine oleks tootlikkuse tõhususe teenistuses, mille vilju jagatakse masinate asemel inimestel vahel. Kas pole üllatav, millise muutuse võib inimeste loodud masinatest ja infokanalitest koosnevas keerukas süsteemis põhjustada arvatavalt nahkhiirtelt alguse saanud viirusnakkus?

Suure tõenäosusega tuleb kunagi aeg, kui räägitakse koroonaviirusele järgnenud rahasüsteemist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".