"Baassissetuleku saajad olid oma eluga rohkem rahul ja neil oli võrreldes kontrollgrupiga vähem vaimseid pingeid. Samuti hindasid nad ise oma majanduslikku seisundit paremaks," kirjutavad teadlased.

Koroonaviiruse kriisi järel on töötus üle maailma hüppeliselt tõusnud. Kodanikupalga vastu on kasvanud ka valitsuste huvi. Paavstki soovitas oma lihavõtteläkituses kaaluda üldise baassissetuleku kehtestamist.

Läinud kuul teatas Hispaania valitsus, et kavatseb esimesel võimalusel maksta kodanikupalka umbes miljonile riigi vaeseimale leibkonnale. Sotsiaaldemokraatiade juhitud valitsuse majandusminister Nadia Calvino lootis, et üldisest kodanikupalgast saaks püsiv rahastusmeede. Šoti peaminister Nicola Sturgeon ütles sel nädalal samuti, et viirus ja selle majanduslikud tagajärjed panid teda mõistma, et aeg on kodanikupalga jaoks küps.

Kaks aastat katsetamist

Soome kodanikupalgaeksperiment kestis aastatel 2017–2018. Selle käigus maksti kokku 2000-le juhuslikult valitud kodanikule igal kuul 560 eurot. Kodanikupalga saajal polnud kohustust tööd otsida, samuti ei vähendatud kodanikupalka töö leidmise korral.

Eksperimendi eemärk oli näha, kas kindel sissetulek innustab inimesi asuma tööle madala palgaga või ajutistel töökohtadel. Katse ei näidanud aga päris universaalse kodanikupalga toimimist, sest katseisikuid oli vähe. Samuti oli makstav summa Soomes äraelamiseks liiga väike.

Teised riigid jälgisid Soomes toimuvat huviga. Kodanikupalgas nähakse nii võimalust inimesi lihttööle saada kui ka viisi, kuidas vähendada riigi sotsiaalhoolekande-kulusid. Kodanikupalga kasuks räägib ka ennustus, et täiendava automatiseerimise tõttu kaob lähitulevikus kolmandiku praegustest töökohtadest.

Õnn ja rõõm?

Teadlased tegid eksperimendis osalenutega 81 süvaintervjuud. Katseisikute kogemusi oli seinast seina, kuid üldiselt olid nad oma eluga rohkem rahul. Võrreldes kontrollrühmaga tundsid nad end vähem vaimselt pinges, depressiivselt, kurvalt või üksikuna.

Uurijad täheldasid ka kodanikupalga väikest positiivset mõju tööhõivele, seda just lastega peredes. Samuti hindasid katseisikud kõrgemaks oma majanduslikku iseseisvust ja kindlustatust ning olid tuleviku suhtes optimistlikumad.

"Osa inimesi ütles, et baassissetulek ei mõjutanud nende töökust kuidagi. Nende erialal polnud endiselt lihtsalt vabu töökohti," ütles uuringut juhtinud Helena Blomberg-Kroll, Helsingi Ülikooli professor. "Küll aga tunnistas teine osa inimesi, et nad oleksid kodanikupalka saades valmis asuma madalpalgalisele tööle. Muidu oleksid nad selliseid töökohti vältinud."

Professori sõnul võimaldas kodanikupalk osal inimestest naasta elustiili juurde, mis oli neil enne töö kaotamist. Samuti tundsid mõned osalenud, et sissetulek annab neile võimaluse oma unistusi teostada. "Vabakutselised, loomeinimesed ja ettevõtjad suhtusid kodanikupalga mõjusse hästi. Mõnele neist andis kodanikupalk võimaluse luua oma ettevõte."

Osa katseisikuid tegi kodanikupalga toel rohkem ühiskondlikku tööd, seda näiteks vabatahtlikuna. "Näiteks nägid mõned inimesed siin võimalust hooldada mitteametlikult oma pereliikmeid või naabreid," seletas üks uurijatest Christian Kroll.

Kroll täpsustab, et baassissetulekust tulev turvatunne laseb inimestel keskenduda nende jaoks olulistele tegevustele. "Näiteks seesama hooldaja-tegevus muutus niimoodi veidi ametlikumaks. Nii mõnigi tasuta hooldusteenuse pakkuja nimetas nende kahe aasta jooksul oma tegevust "tööks"."

Krolli sõnul võib uuringust leida kodanikupalgale nii poolt- kui ka vastuargumente. "Ometi on meile nende mõne kuuga 2020. aastal selgeks saanud, et majanduslik ebastabiilsus ei vii kuhugi. Kodanikupalk ei lahenda küll kõiki meie ühiskondlikke ja tervisemuresid, aga kindlasti tasub kaaluda seda kui üht võimalikku lahendust majandusraskustele".

Uudis ilmus ajalehes The Guardian.